Eestikeelne nimi harilik linnurohi
Ladinakeelne nimi Polygonum arenastrum Boreau
Rahvapärased nimed muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi.
Eluvorm Üheaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus kuni 60 cm.
Õis Õied on mõlemasugulised, väikesed, lihtsa liitlehise õiekattega ja väga lühikeste raagudega. Õiekate on valge või valkja servaga, vahel veidi roosakas, õitsemisel kuni 2,5 mm ja viljumisel kuni 3,5 (4) mm pikk. Õis on üldkujult munajas, väikeste kantidega. Õied on koondunud tavaliselt 2...3-kaupa lehtede kaenlasse. Õitseb juulist septembrini.
Vili Viljaks on veidi läikiv mustjaspruun ja teravatipuline munajas pähkel, mille kaks külge on kumerad ja üks nõgus. Vilja pikkus on umbes 3 mm. Tavaliselt on vili ümbritsetud õiekattega, vahel ulatub ka osaliselt sellest välja.
Leht Elliptilised kuni süstjad tömbilt teritunud tipuga lühirootsulised lihtlehed. Lehe pikkus on (0,7) 1...2 (2,5) cm ja laius (2) 3...6 (8) mm, rootsu pikkus kuni 2,5 mm. Peavarre ja õitsevate külgharude lehed on kujult ja suuruselt enam-vähem ühesugused. Lehtede alusel on helepruunikad läbipaistavad nahkjad abilehed.
Vars Varred on lamavad kuni tõusvad ja juba alusel rikkalikult harunevad.
Maa-alune osa Juurestik on väheharunev, nöörjas - peenikese peajuurega ning niitjate külgjuurtega.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt nii põhja- kui lõunapoolkera parasvöötmes. Eestis kõikjal sage, sobivatel kasvukohtadel esineb massiliselt.
Kasvukoht Kasvab õuedel, teeservadel, muruplatsidel, söötidel, kuid ka mererannas, veekogude kallastel ning karjamaadel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis Tänu tugevale konkurentsivõimele kasvab just hästi tallatavatel kohtadel. On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ravimtaim, leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Taim on kõrge söödaväärtusega. Koduloomad söövad teda meelsasti, eriti kodulinnud. Noori võsusid võib tarvitada inimese toiduna. Juurtest saadakse sinist värvainet.