Eestikeelne nimi (harilik) lubikas
Ladinakeelne nimi Sesleria caerulea (L. ) Ard.
Rahvapärased nimed libahein, lips, hõbehein, marjakörred, mustpea
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda lubikas.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 20...40 (60) cm. Kasvab laiuvate madalate mätastena.
Õis Õied moodustavad sinakas- või lillakashalli (vahel mustja) pähiku, millel ohteid pole näha või on väga lühikesed. Tolmukapead on kollased või lillad. Pähikus on tavaliselt 2 õit. Pähikud on koondunud suhteliselt tihedasse munajasse või ovaalsesse ruljasse pööristähka. Õisiku pikkus on 1...2 cm ja laius 0,7...1 cm. Õitseb mais.
Vili Helepruun, umbes 2 mm pikkune, ovaalne ja lühikarvane teris.
Leht Varrel on heleda sinaka kirmega üksikud kitsad lehed, mis on pealt ja servalt karedad. Lehe ülakülg on matt, alakülg tumeroheline ja läikiv. Lehe keskroo kõrval on 2 läbipaistvat triipu. Lehe laius on 2...4 mm. Lehetupel on väga väike (alla 0,5 mm pikkune) keeleke. Juurmised lehed on 5...15 cm pikkused, neid on varrelehtedest märgatavalt rohkem.
Vars Maapealsed varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Kõrs on sile ja paljas, nagu ka lehetuped.
Maa-alune osa Risoom on lühike ja peenike, kuid narmasjuurestik tungib küllaltki sügavale mulda.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus Üpris kitsa levilaga liik, esineb paiguti Kesk-Euroopas ja Balkani poolsaarel ning Skandinaaviamaades ja Laadoga-Ilmeni järve piirkonnas. Lääne- ja Põhja-Eestis on sage, mujal leidub kohati, Lõuna- ja Ida-Eestis haruldane.
Kasvukoht Kasvab niiskematel päris-, loo-, lammi- ja sooniitudel, hõredates metsades (loomets) ja ka puisniitudel, samuti madalsoodes. Eelistab lubjarikast savikat pinnast, on väga lubjalembene.
Koht ökosüsteemis Niisketel niitudel ja kuivematel rohusoodel on sageli tähtis kamara moodustajana. On ka mõningatele taimtoidulistele loomadele toiduks.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Heinataim lubjarikaste alade looduslikel niitudel ja karjamaadel. Suuremat majanduslikku tähtsust pole.