Eestikeelne nimi | (harilik) lubikas |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Sesleria caerulea (L. ) Ard. | |
Rahvapärased nimed | libahein, lips, hõbehein, marjakörred, mustpea | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda lubikas. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 20...40 (60) cm. Kasvab laiuvate madalate mätastena. | |
Õis | Õied moodustavad sinakas- või lillakashalli (vahel mustja) pähiku, millel ohteid pole näha või on väga lühikesed. Tolmukapead on kollased või lillad. Pähikus on tavaliselt 2 õit. Pähikud on koondunud suhteliselt tihedasse munajasse või ovaalsesse ruljasse pööristähka. Õisiku pikkus on 1...2 cm ja laius 0,7...1 cm. Õitseb mais. | |
Vili | Helepruun, umbes 2 mm pikkune, ovaalne ja lühikarvane teris. | |
Leht | Varrel on heleda sinaka kirmega üksikud kitsad lehed, mis on pealt ja servalt karedad. Lehe ülakülg on matt, alakülg tumeroheline ja läikiv. Lehe keskroo kõrval on 2 läbipaistvat triipu. Lehe laius on 2...4 mm. Lehetupel on väga väike (alla 0,5 mm pikkune) keeleke. Juurmised lehed on 5...15 cm pikkused, neid on varrelehtedest märgatavalt rohkem. | |
Vars | Maapealsed varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Kõrs on sile ja paljas, nagu ka lehetuped. | |
Maa-alune osa | Risoom on lühike ja peenike, kuid narmasjuurestik tungib küllaltki sügavale mulda. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. | |
Levik ja ohtrus | Üpris kitsa levilaga liik, esineb paiguti Kesk-Euroopas ja Balkani poolsaarel ning Skandinaaviamaades ja Laadoga-Ilmeni järve piirkonnas. Lääne- ja Põhja-Eestis on sage, mujal leidub kohati, Lõuna- ja Ida-Eestis haruldane. | |
Kasvukoht | Kasvab niiskematel päris-, loo-, lammi- ja sooniitudel, hõredates metsades (loomets) ja ka puisniitudel, samuti madalsoodes. Eelistab lubjarikast savikat pinnast, on väga lubjalembene. | |
Koht ökosüsteemis | Niisketel niitudel ja kuivematel rohusoodel on sageli tähtis kamara moodustajana. On ka mõningatele taimtoidulistele loomadele toiduks. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Heinataim lubjarikaste alade looduslikel niitudel ja karjamaadel. Suuremat majanduslikku tähtsust pole. |