Eestikeelne nimi	(harilik) luigelill
Ladinakeelne nimi	Butomus umbellatus L.
Rahvapärased nimed	jõelill, kõõrikaõis, luhalill, näkikõõrikas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda luigelillelised, perekonda luigelill.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline veetaim. Kõrgus (0,4) 0,6-1,2 (1,5) m.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied, neis on meelõhnaline nektar. Õie läbimõõt on kuni 2,5 cm. Õiekattelehed on roosad kuni violetsed, punaste triipudega. Tolmukad ja emakas on silmatorkavalt tumepunased. Õied on koondunud suurde paljuõielisse tipmisesse sarikõisikusse. Õieraod on õitest tunduvalt pikemad (5-10 cm), ruljad ja siledad. Õisikul on kolmnurksetest pikalt teritunud lehtedest üldkatis. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Taimel on kogukukkurvili. Viljas areneb kuni paarsada ellipsikujulist seemet, mis levivad vee abil.
Leht	Pikad mõõkjad lihtlehed, mis on alusel kolmekandilised, ülaosas lamedad. Lehe laius on 3-10 mm. Vooluvees on lehed lintjad, kuni 1 m pikkused. Taimel on ainult juurmised lehed.
Vars	Esineb lehtedeta õisikuvarb.
Maa-alune osa	Risoom on võrdlemisi jäme, harunev ja asetseb mullas rõhtsalt. Risoomi lehtede kaenlas tekivad sigipungad.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomil ja selle harudel tekkivate sigipungadega. Seemned ujuvad mõnda aega, siis aga vajuvad põhja ja sobivates tingimustes idanevad. Sügavas vees paljuneb vaid vegetatiivselt.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt kogu Euraasia parasvöötmes ning ulatub kohati ka kaugemale lõunasse ja põhja. Põhja-Ameerikas kasvab tulnukana. Eesti mandriosas hajusalt, saartel haruldane, enamasti ei esine massiliselt.
Kasvukoht	Kasvab seisva veega ja aeglase vooluga veekogude kaldalähedases madalas vees, kuid talub ka ajutist kuivalejäämist. Sobivaim veesügavus on 40 cm. Eelkõige mageveeliik, kuid võib esineda ka madalama soolsusega riimvees.
Koht ökosüsteemis	Taime seemned on toiduks mitmetele veeloomadele. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ravimtaim. Risoomi ja seemneid on kasutatud soolestiku tegevuse ergutamiseks. Risoomid on söödavad, neist on tehtud jahu leiva valmistamiseks. Pikkadest tugevatest lehtedest põimitakse matte ja korve. Loomad taime eriti ei söö, ka ei talu taim niitmist.
Sarnased taimed	Kui luigelill õitseb, ei saa teda segi ajada ühegi teise taimega. Luigelille omapära rõhutab asjaolu, et tegemist on ainukese liigiga oma perekonnas ja ainukese perekonnaga oma sugukonnas, see tähendab, et taimel ei ole lähedasi sugulasi, kes võiksid temaga sarnased olla. Hoopis keerulisem on luigelille ära tunda juhul, kui õisikut ei ole. Säsikate paksude lehtedega taimi kasvab kaldavees teisigi: kaislad, võhumõõgad, kalmus ja teised. Meelde tasub jätta lehe ristlõike kuju, mis on luigelillel kolmnurkne.