Eestikeelne nimi (harilik) luigelill
Ladinakeelne nimi Butomus umbellatus L.
Rahvapärased nimed jõelill, kõõrikaõis, luhalill, näkikõõrikas
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda luigelillelised, perekonda luigelill.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline veetaim. Kõrgus (0,4) 0,6...1,2 (1,5) m.
Õis Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied, neis on meelõhnaline nektar. Õie läbimõõt on kuni 2,5 cm. Õiekattelehed on roosad kuni violetsed, punaste triipudega. Tolmukad ja emakas on silmatorkavalt tumepunased. Õied on koondunud suurde paljuõielisse tipmisesse sarikõisikusse. Õieraod on õitest tunduvalt pikemad (5...10 cm), ruljad ja siledad. Õisikul on kolmnurksetest pikalt teritunud lehtedest üldkatis. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili Taimel on kogukukkurvili. Viljas areneb kuni paarsada ellipsikujulist seemet, mis levivad vee abil.
Leht Pikad mõõkjad lihtlehed, mis on alusel kolmekandilised, ülaosas lamedad. Lehe laius on 3...10 mm. Vooluvees on lehed lintjad, kuni 1 m pikkused. Taimel on ainult juurmised lehed.
Vars Esineb lehtedeta õisikuvarb.
Maa-alune osa Risoom on võrdlemisi jäme, harunev ja asetseb mullas rõhtsalt. Risoomi lehtede kaenlas tekivad sigipungad.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomil ja selle harudel tekkivate sigipungadega. Seemned ujuvad mõnda aega, siis aga vajuvad põhja ja sobivates tingimustes idanevad. Sügavas vees paljuneb vaid vegetatiivselt.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt kogu Euroopa ja Aasia parasvöötmes ning ulatub kohati ka kaugemale lõunasse ja põhja. Põhja-Ameerikas kasvab tulnukana. Eestis tavaline, mandriosas enamasti sage, kuid enamasti ei esine massiliselt.
Kasvukoht Kasvab seisva veega ja aeglase vooluga veekogude kaldalähedases madalas vees, kuid talub ka ajutist kuivalejäämist. Sobivaim veesügavus on 40 cm. Eelkõige mageveeliik, kuid võib esineda ka madalama soolsusega riimvees.
Koht ökosüsteemis Taime seemned on toiduks mitmetele veeloomadele. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ravimtaim. Risoomi ja seemneid on kasutatud soolestiku tegevuse ergutamiseks. Risoomid on söödavad, neist on tehtud jahu leiva valmistamiseks. Pikkadest tugevatest lehtedest põimitakse matte ja korve. Loomad taime eriti ei söö, ka ei talu taim niitmist.