Harilik luuderohi
(Hedera helix)
jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne

Luuderohu kohta ei julge paljud arvata, et ta kasvab meil Eestis ka looduslikult. Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Ka on ta nagu pahane, et peab siin põhjamaal kasvama, sest luuderohi meil harilikult ei õitse ega vilju. Nii ei olegi võimalik kohata tema pisikesi rohekaid õisi, mis asuvad suurtes õisikutes. Need pidid lõunapoolsetes maades olema väga heaks meeallikaks. Huvitav on see, et luuderohi õitseb sügisel. Septembris-oktoobris puhkevad õied ja marjataolised luuviljad valmivad kevadeks. Kui ta Eestis õitseb, siis on see augustis. Viljad on luuderohul peaaegu mustad.

Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Kuna taim on mürgine, ei tule joomine-söömine mingil juhul kõne alla. Isegi taimemahla nahale sattumine võib põhjustada tugeva ärrituse. Söömine aga kutsub esile ägeda oksendamise, millega kaasneb tugev kõhuvalu. Sellises olukorras tuleb kiiresti kutsuda arstiabi.

Nii et ise ravitsema hakata ei ole kuigi mõttekas. Loodusest ei või aga luuderohtu ei ravimiks ega ka kaunistuste punumiseks üldse korjata, sest ta on meil looduskaitse alul. Luuderohi, kes paljude teadmata siiski meil looduslikult kasvab, on üpris haruldane. Kohata võime teda vaid üksikutes kohtades Hiiumaal ja mõnel pool Saaremaal. Seal ronib ta niisketes varjukates sega- või lehtmetsades kuni kuue meetri kõrgusele puu otsa, mõnikord jaksab aga vaid mööda maapinda roomata. Ta on meie tõeline liaan. Kuid soojematel aladel kasvab ta veelgi pikemaks. Luuderohi võib oma ronijuurte abil tõusta isegi kolmekümne meetri kõrgusele puu otsa. Kuna ta on igihaljas, siis võib ainuüksi luuderohi koos puudega luua tõelise padriku ilme.

Luuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist.