Metsmaasikas
(Fragaria vesca)
maasik, maasikmari, mansikas, mänsikad

Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja leherootsud ning õieraod on harali karvadega.

Maasika “marjad” maitsevad kõigile ja on väga kasulikud. Tavaliselt ei teata, et maasika vili ei ole botaanilises mõttes mari. Kui maasikat lähemalt vaadata, võib tema pinnal näha väikesi heledaid täppe - pähklikesi. Koos lihakaks muutunud õie põhja pikendusega, nn maasikaga, moodustavad need koguvilja. Nii et lihakas maitsev osa viljast on hoopis õie jäänus! Seemnetaolised viljad maasika peal on ehituselt niisiis pähklikesed ja päris seeme on alles pähklikeste kaitsva kesta sees.

Inimene sööb maasikaid nii toorelt, kui teeb neist ka maitsvaid moose. Metsmaasikas on ka tuntud ravimtaim. Seejuures ei kasutata ainult vilju vaid ka õisi ja lehti. Vitamiinirikas tee valmib kuivatatud marjadest. Maasikate kuivatamine ei olegi niisama lihtne - eks proovige! Maasikad meeldivad ka paljudele metsaasukatele. Neid söövad linnud ja ka karu ei jäta maasikaid korjamata. Metsmaasika jaoks on metsloomad kasulikumad kui inimesed, sest loomad levitavad vilju süües ka seemneid.

Siiski on metsmaasika peamine levimisviis vegetatiivne ehk mittesuguline. Selleks kasvavad juurmiste lehtede kaenlast välja pikad maapealsed võsundid. Sõlmekohtadel need juurduvad ja annavad uue taime. Ühe taime võsundite kogupikkus võib olla ligi kolm meetrit ja nendel võivad alguse saada ligi nelikümmend uut taime. Võsunditest kasvanud noored taimed võivad juba samal aastal ise uusi võsundeid anda.

Vegetatiivse levimise kiiruses on raske metsmaasikale vastast leida. Nii soovitatakse teda ka haljastuses suurte lagedate alade, eriti nõlvade katmiseks. Sellisest kattetaimest saab muuseas suure marjasaagi. Tasub teada, et poolvarjus kasvab metsmaasikas sageli paremini kui lauspäikeses. Samuti ei sobi maasikale liiga märjad või liivased mullad. Maasikavälu on kasulikuks kaunistuseks ka mesinike aedades, sest maasikas on hea meetaim. Samuti saavad tarude läheduses kõikide õite seemnealged viljastatud ja marjasaak on parem. Looduses on metsmaasikal keskmiselt kaks vilja, kuid aias heal mullal võib neid olla rohkem.