Eestikeelne nimi metsmaasikas
Ladinakeelne nimi Fragaria vesca L.
Rahvapärased nimed maasik, maasikmari, mansikas, mänsikad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maasikas.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 5¼20 cm.
Õis Õis on mõlemasuguline, lahklehine, diameetriga kuni 2 cm. Tupplehed kolmnurksed, teravatipulised, viljadel rõhtsalt või tagasikäändunult. Kroonlehed valged, kujult munajad või ümarad. Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Õitseb mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja.
Vili Väikestest pähklikestest koosnev koguvili. Pähklikesed paiknevad lihakaks muutunud õieteljel. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Ühel taimel moodustub tavaliselt 1¼8 vilja.
Leht Taimel on kolmetised liitlehed. Juurmised lehed asetsevad pikkadel harali karvadega rootsudel. Tipmine leheke on munajas või rombjas, lühirootsuline, külgmised munajad, peaaegu rootsuta. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Abilehed süstjad.
Vars Vars püstine või tõusev, alumises osas harali, ülemises osas aga lidus karvadega. Juurmiste lehtede kaenlaist väljuvad pikad roomavad maapealsed võsundid, mis sõlmekohtadelt juurduvad.
Maa-alune osa Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega.
Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt roomavate ja juurduvate maapealsete võsundite abil, kuid hästi ka seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias, Kesk-Aasias, mitmel pool metsistunult: Põhja-Aafrikas, Uus-Meremaal, Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Kasvukoht Sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes, kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast pinnast.
Koht ökosüsteemis Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Värskelt kasutatavad väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Rahvameditsiinis kasutatakse podagra, neeru- ja sapikivide puhul, kuid ka uriinieritust ja higistamist soodustava vahendina ning vitamiinipuuduse ja emakaverejooksude korral. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi, nad leiavad kasutamist ka kondiitritööstuses. Mõnel pool kasvatatakse peenardel. Kasutatav haljastuses kattetaimena. Meetaim.