Eestikeelne nimi mets-seahernes
Ladinakeelne nimi Lathyrus sylvestris L.
Rahvapärased nimed kureherne, metshernes
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda seahernes.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Pikkus 60¼120 (150) cm. Eluiga üle 20 a.
Õis Taimel on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp kellukjas, kuni 1 cm pikkune, liitlehine. Kroon punakas või tumeroosa, välisküljel rohekas. Puri on neerjas, umbes1,5 cm pikkune, tiibadest veidi pikem. Õied asuvad tupest veidi pikematel raagudel kaenlasisestes hõredates kobarates (2) 3¼12 (15) kaupa. Õisikuraag pikk, 6¼15 (22) cm, kitsaste tiibadega. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili Piklikud, tipul lühikeseks nokaks ahenenud kaunad, need on karedad, varrest eemale hoiduvad. Kaunade pikkus on 5¼6 (7) cm ja laius 0,7¼1 cm. Seemneid on kaunas 6¼10 (12), need on enam-vähem kerajad, konarliku pinnaga, värvuselt pruunid, vahel täpilised. Paiskviljad - valmides kaunad kuivavad ja kiiresti spiraali keerdudes paiskavad seemned laiali. Seemned levivad ka lindude ja loomade abil, kes neid söövad. Valmivad augustis ja septembris.
Leht Paarissulgjad liitlehed kahe lehekese ja harunenud köitraoga. Leheroots tiivuline, 1¼3 (5) cm pikk. Sulglehekesed süstjad, 5¼12 (15) cm pikad ja 0,5¼2 (2,5) cm laiad, pikalt teritunud tipuga, ogaotsaga ja 1¼3 selgesti eristatava soonega. Abilehed poolkuujad kuni süstjad, terveservalised.
Vars Maapealne vars lamav või tõusev, ronib köitraagude abil. On karvadeta, peaaegu neljakandiline, kahe tiivaga, alusel vahel harunev.
Maa-alune osa Risoom on roomav, harunenud. Juured on sügavale tungivad. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine Paljuneb seemnetega, need idanevad väga aeglaselt.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis sage, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis.
Kasvukoht Lammi-, lodu- ja salumetsas, metsasihtidel ja -servadel, raiesmikel, puisniitudel põõsastikes. Eelistab suhteliselt viljakat mulda. Talub hästi kuivust, kuid on tundlik kõrge põhjavee suhtes. Kasvab hästi nii varjus kui valges, varjus on kasv lopsakam, valguses aga õitsemine ja viljumine rikkalikumad.
Koht ökosüsteemis Õisi tolmeldavad putukad. Kogu taim on söögiks paljudele taimtoidulistele loomadele. Seemneid söövad ja levitavad eelkõige mitmed linnud: rästad, kuldnokad.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kõrge toiteväärtusega söödataim looduslikel karjamaadel, kuid kibeda maitse tõttu söövad loomad teda vähe. Lehed sisaldavad suhteliselt rikkalikult vitamiin C-d. On proovitud kasvatada kultuuris. Sobib iluaedadesse kauaõitseva ronitaimena. Seemned on söödavad, veidi mõrkja maitse tõttu on neid kasutatud kohvi aseainena.