Eestikeelne nimi mõru-vahulill
Ladinakeelne nimi Polygala amarella Crantz
Rahvapärased nimed seebilill, põldkaetis, päevalill, päevitusrohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda vahulillelised, perekonda vahulill.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 5...15 (25) cm.
Õis Õied on väikesed, kahekülgselt sümmeetrilised, mõlemasugulised, kaheli õiekattega. Nii kroon, tupp kui ka õieraag ja kõrglehed on sinised, harvem lillakasroosad või valged. Tupplehti 5, neist 2 on teistest suuremad: tiivad. Kroon on tiibade pikkune. Õitseb mais ja juunis, vahel kuni augustini.
Vili Väike äraspidisüdajas kaheseemneline kupar, pikkus 4 mm, laius 3,5 mm. Seemned on heledad, karvased.
Leht Alumised lehed asetsevad kodarikuna (püsivad ka õitsemise ajal), teised varrel vahelduvalt. Rosetilehed on kuni 3,5 cm pikad ja kuni 1 (1,5) cm laiad, äraspidi munajad, tömbi tipuga. Varrelehed palju kitsamad ja lühemad: pikkus kuni 2 cm, laius 2...4 mm, peaaegu süstjad. Õieraol on varakult varisevad kõrglehed.
Vars Varsi on mitu, enamasti harunenud, alusel tõusvad.
Maa-alune osa Juur on peenike, kuid suhteliselt rohkesti harunenud.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis sage.
Kasvukoht Nii kuivadel kui ka niisketel pärisniitudel, puisniitudel, karjamaadel, vahel loo- ja rannaniitudel, ka turbapinnasel.
Koht ökosüsteemis Ei ole teadaolevalt tihedamalt seotud ühegi elusolendiga.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kasutatud rahvameditsiinis. Nii lehed kui juured on mõruainete rikkad, need aitavad köha ja bronhiidi puhul. Õisi, lehti või varsi käte vahel hõõrudes ja vett lisades hakkab vesi vahutama. See muudab naha puhtaks ja heledaks, nii on võetud maha päevitusepruuni. Samamoodi on võideldud ka näo kõõma vastu.