Eestikeelne nimi (harilik) naat
Ladinakeelne nimi Aegopodium podagraria L.
Rahvapärased nimed naadileht, püdseleht, sarapuuunaat, varesjalg
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda naat.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5¼1 m.
Õis Õied on enamasti mõlemasugulised, kuid esineb ka isasõisi, õiekate on kaheli. Kroonlehed valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga. Sarikate läbimõõt on 1¼1,5 cm, need on koondunud varre tipul kuni 25-kaupa, külgharudel umbes 15-kaupa liitsarikatesse. Liitsarika kiired on karedad. Nii katis kui osakatis enamasti puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili Kaksikseemnised on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3 mm pikad. Osaseemnised teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud.
Leht Alumised lehed kahelikolmetised, ülemised lihtsalt kolmetised liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas. Lehelaba pikkus ja laius 10¼20 cm, leheroots 20¼40 cm. Lehe ülakülje värvus on kollakas- kuni rohuroheline, alakülg on hallikasroheline. Viimase järgu lehekesed on munajad, teritunud tipuga, mittesümmeetrilise alusega (tipmistel alus kuni kiiljas), ebaühtlaselt saagja servaga. Tipmised lehed on väiksemad, lühirootsulised, alusel laienenud tupega.
Vars Õõnes, pisut vaoline, ülemises osas sageli harunenud ja veidi lühikarvane, vahel ka peaaegu paljas.
Maa-alune osa Risoom on pikk, roomav, valkjas, annab rohkesti võsundeid, mis juurduvad sõlmekohtadel ja annavad alguse uuele taimele.
Paljunemine Paljuneb ka seemnetega, kuid peamiseks on vegetatiivne paljunemine risoomivõsundite abil.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Põhja-Ameerikas esineb tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht Peamiselt varjukates viljaka mullaga kohtades, salu-, laane-, lammi- ja lodumetsades, puisniitudel, raiesmikel. Aedades, parkides, elamute ümbruses tavalise umbrohuna. Hea varjutaluvusega. Eelistab lämmastikurikkaid liivsavikaid või savikaid alasid. Soodsates kohtades esineb sageli massiliselt.
Koht ökosüsteemis Hea toit paljudele taimtoidulistele loomadele. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehtedest toituvad ka teod.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Võib muutuda väga tülikaks umbrohuks, sest paljuneb maa-aluste võsundite abil kiiresti. Noored lehed on vitamiini C rikkad ja sobivad hästi salatiks või supi valmistamiseks. Hea söödataim koduloomadele.