Eestikeelne nimi harilik nurmenukk
Ladinakeelne nimi Primula veris L.
Rahvapärased nimed kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10...25 (38) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8...2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5 oranzika täpiga. Krooni servis on lõhestunud äraspidisüdajateks, laia sisselõikega hõlmadeks. Õied asuvad 5...16-kaupa õisikuvarba tipus, veidi ühekülgses sarikõisikus longus raagudel. Õisiku alusel on väikesed rohekaskollased kandelehed, mis on ebavõrdse pikkusega, naaskelja tipuga. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljumisel õieraod pikenevad, tugevnevad ja tõusevad püsti. Õied on tugevasti lõhnavad, neid tolmeldavad putukad.
Vili Munajas tupesisene kupar, õhukeseseinaline, kuid tugev, nahkjas. Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6 mm, avanenult on tal 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised, mustjaspruunid.
Leht Piklikmunajad kuni süstjad tiivuliseks rootsuks ahenevad kurrulised lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad.
Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba.
Maa-alune osa Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga on 4 a, peajuur sureb varakult.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest risoomiharude eraldumise teel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis.
Kasvukoht Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena. Risoomi keedisega ravitakse rahvameditsiinis köha. Õitest ja lehtedest valmistatud tee aitab ka liigeste reuma, peapöörituse ja migreeni puhul, on higileajava ja rahustava toimega, korrastab südametegevust. Noored lehed sisaldavad väga rikkalikult vitamiini C (kuni 5,9 %) ja neid võib tarvitada salatina, neist tehakse ka suppe ning mitmeid köögiviljatoite. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel. Nad annavad mõrkja maitse ning kollaka värvitooni. Hea meetaim.