Eestikeelne nimi | nurmnelk | |
Ladinakeelne nimi | Dianthus deltoides L. | |
Rahvapärased nimed | metsnelk, pirdirohi, näälike, silmalilled, pääsukesesilmad, verelilled | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda nelk. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10-30 (40) cm. Kasvab sageli hõreda muruna. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega pikaraolised õied. Tupp on putkjas, teravahambaline, ripsmelise servaga, alusel 2 või harvem 4 kileja äärisega kõrglehega, mis ahenevad järsult ohteks. Tupe pikkus on 1,2-1,6 cm. Kroonlehed lillakaspunased, harva valged, neelu kohal tumepunase rõnga ja heledamate täppidega. Üldkujult on need äraspidimunajad, kroonlehtede tipp on hambuline. Krooni läbimõõt on keskmiselt 1,5-2 (2,8) cm. Õied asuvad 1-2-kaupa varre ja selle harude tippudes. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. | |
Vili | Ruljas tupe pikkune kupar. Seemned 2 mm pikkused, valmivad juuli lõpust augusti lõpuni. | |
Leht | Lineaalsed vahelduvalt kinnitunud lihtlehed. Õitsevate varte lehed on 1-3 cm pikad ja 1-2 mm laiad, teravatipulised, alusel tupeks kokku kasvanud. Neid on 4-5 paari. Mitteõitsevate varte lehed on lühemad ja laiemad, tömbitipulised, alusel ripsmelised. Värvuselt on lehed tume- või sinakasrohelised, sügisel punaka varjundiga. | |
Vars | Maa peal on taimel enamasti õitsevad, kuid ka vähesed mitteõitsevad varred. Õitsevad varred on tõusvad kuni lamavad, alates keskpaigast mitmekordselt kaheks harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Õitsevad varred on lehistunud hõredalt, mitteõitsevad tihedalt. | |
Maa-alune osa | Risoom on peenike, roomav. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. Mõningal määral võib risoomi abil vegetatiivselt laieneda. Paljundada saab ka jagamise teel ja pistikutega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Ida- ja Kesk-Euroopas ning Skandinaavias, samuti Lääne- ja kohati Ida-Siberis, tulnukana Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas. Eestis paiguti küllaltki sage. | |
Kasvukoht | Kasvab liivikutel, kuivadel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredates loo-, nõmme- ja palumetsades, teeservadel ja nõlvadel. Lubjapelglik, eelistab liivakaid päikesepaistelisi kasvukohti. Talub väga hästi põuda. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit ja mõned taimtoidulised loomad kõhutäidet. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Taim on dekoratiivne ja sobib hästi kiviktaimlatesse, püsilillepeenrasse või suuremale haljasalale omaette rühmana. Ilus on vaid kehval liivasel või veidi savikal mullal. Meetaim. Kasutatakse rahvameditsiinis valutavade silmade arstimiseks. | |
Sarnased taimed | Nelkidega võivad esmapilgul segamini minna käokann ja tõrvalill, esimene kasvab sagemini vesistes kasvukohtades, teisel on vars iseloomulikult kleepuv. Nurmnelk on teistest kodumaistest nelkidest sagedam, aga ka kõige väiksemat kasvu. Enamasti hakkabki niidul silma nurmnelgi õis ja kui õis juba käes, siis on nelkide määramine lihtne. |