Orasheina tunnevad hästi kõik põllumehed ja aiapidajad. Orashein on nimelt üks tavalisemaid umbrohte. Orasheinast lahtisaamise teeb raskeks tema kiire paljunemine maa-aluste varte ehk risoomidega. Kõik, kes pidanud maad kaevama, on kindlasti kohanud pikki valgeid või veidi kollakaid nööritaolisi vääte. Need kuuluvadki orasheinale ja needsamad on andnud orasheinale hulga rahvapäraseid nimetusi.

Kuidas siis loodussõbralike vahenditega orasheina tõrjuda? Kuna orasheina maa-alused osad ei asu mullas kuigi sügaval, siis võiks arvata, et need hävivad kündmisega. Kuid visa umbrohi “naerab” põllumehe peale, kui temast selliste võtetega lahti püütakse saada. Kündmine ennemini soodustab orasheina paljunemist - nii tehakse taime pikad risoomid tükkideks ja iga tükk, millel pung küljes, hakkab kiiresti kasvama ja võib igas sõlmekohas kasvatada uue maapealse võsu. Nii tuleb orasheinaga käituda veidi õrnemalt, et tema risoomid võimalikult täielikult kätte saada. Väiksema maalapi võiks lihtsalt kaevamishargiga ettevaatlikult läbi tuhnida ja risoomid välja korjata. Suuremal põllul on sobilik äestamine. Pinnale tulnud risoomid tuleb kokku rehitseda ja ära vedada.

Inimene on õppinud orasheinte risoome mitmeti kasutama, mõnel pool isegi toiduks, sest risoomid on toitaineterikkad, võrreldavad teraviljaga. Selleks tuleb risoomid korralikult pesta. Neist saab magusat siirupit või kanget alkoholi. Kuivatatult ja röstitult on neid lisatud kohvi hulka. Orasheina risoomid soodustavat ainevahetust ja uriinieritust, rahvameditsiiinis on neid kasutatud mitmesuguste siseelundite hädade vastu. Orashein maitseb loomadele hästi ning sobib oma kiire kevadise kasvuga loomadele söödaks.

Veidi ka orasheina äratundmisest. Orasheina tunneb ära risoomide järgi - need on pikad, hargnevad ja valkjad. Orasheina õisik on tihe, lapik ja küllalt pikk. See koosneb lapikutest sinakas- või hallikasrohelistest kaherealiselt asetunud pähikutest, ohted pähikute tipus kuni 0,5 cm. Üks väga hea tunnus on orasheinal veel. Hõõrudes näpu vahel oraheina lehti tunned iseloomulikku oraheina lõhna - see on väga hea tunnus, mis korvab seda, et tema lehed sõltuvalt kasvukohast küllalt erineva ilmega võivad olla.