Palu-härghein
(Melampyrum pratense)
vainu-jaanihein, karukaerad, varbalill, võihein

Palu-härghein ei ole ehk nii tuntud kui harilik härghein, kuid vähem levinuks ei saa teda küll pidada. Väiksema tuntuse põhjuseks on hoopis tagasihoidlikum välimus. Palu-härgheina õisiku tipul ei ole lillasid kõrglehti. Kõrglehed küll on, aga need on üpris sarnased tavalistele varrelehtedele. Ka ei ole palu-härgheina õied erkkollased nagu harilikul, vaid täiesti kahvatud, vahel isegi peaaegu valged. Õite värvus teeb ta kergesti eristatavaks ka mets-härgheinast. Viimasel ei ole samuti erksavärvilisi kõrglehti, kuid õied on tal tumekollased. Ka on palu-härgheina õied mets-härgheina omadest pea kaks korda pikemad, umbes 1,5...2 cm pikkused.

Muude tunnuste poolest on aga enamik härgheinu üpris sarnased. Nii on ka palu-härghein poolparasiit, taim, kes elab suure osa elust teiste arvel. Palu-härgheina heatahtlikeks ülalpidajateks on nii suured puud ja põõsad kui ka väiksemad kääbuspõõsad. Tema väheldastel juurtel on erilised abivahendid teiste taimede juurtele kinnitumiseks. Oma peremeestaimede juurtest võtavad nad küll viimaste valmistatud toitu, kuid seejuures ohtlikud laastajad nad pole.

Niisiis saime teada, et palu-härghein peab kasvama puittaimede läheduses. Seega ei leia me teda lagedatelt niitudelt, küll aga hõredatest metsadest. Enamasti kasvab palu-härghein kuivemates ja kehvema pinnasega kohtades kui teised härgheinad. Kuivades palumetsades esineb ta sageli massiliselt, eriti torkab see silma suve hakul õitsemise ajal. Õisi võib palu-härgheinal leida aga kuni sügiseni välja.

Arusaadavalt peab sellisest hulganisti koos kasvavast taimest ka kellelegi kasu olema. Suurim sõber on ta mõnedele metsa maapinnal toituvatele lindudele, näiteks tetredele ja metsistele. Nad söövad peamiselt härgheinte küllalaltki suuri seemneid, metsised suvel ka lehti. Kariloomadele need taimed suuremaks asjaks söögiks ei ole.

Palu-härgheina juures on huvitav veel see, et ehkki igal aastal on üks ja sama metsaalune teda paksult täis, on ta tegelikult üheaastane taim. Tal on lihtsalt niivõrd hästi välja arenenud seemneline paljunemine.

Viimaseks olgu öeldud ka üks rahvatarkus. Nimelt saavat palu-härgheinaga ravida haudunud varbavahesid. Selleks hõõrutakse taime ülemine pool pudruks ja pannakse varvaste vahele. Seejuures peab aga teadma, et härgheinad on veidi mürgised ja tundlikumad inimesed peaksid hoiduma tema mahla sattumisest limaskestadele.