Eestikeelne nimi palu-härghein
Ladinakeelne nimi Melampyrum pratense L.
Rahvapärased nimed vainu-jaanihein, karukaerad, varbalill, võihein
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda härghein.
Eluvorm Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus 10¼40 (55) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp kuni 7 mm pikk, naaskeljate üleskäänatud tipmetega, peaaegu paljas. Kroon tupest tunduvalt pikem, pikkusega kuni 2 cm, kahvatukollane kuni valge, vahel veidi pruunikas. Putk on krooni huultest heledam. Õied asuvad lühikestel karvadeta raagudel 1¼13 cm pikkuses hõredas enam-vähem ühekülgses kobaras. Õisikus on rohkesti kõrglehti, mis kujult sarnanevad pärislehtedega (enamasti on neil siiski mõni hammas). Nad on kuni 7,5 cm pikad ja 1,2 cm laiad. Õitseb juunist augustini (septembrini).
Vili Munajas kuni 1 cm pikkune viltu teritunud kupar karvadeta avanemispraoga. Seemned siledad.
Leht Munajas- või kitsassüstjad, pikalt teritunud ja rootsuks ahenevad terveservalised lihtlehed. Vahel on need ka rootsutud või alusel hõredalt hambulised. Lehe serval on lühikesed karedad ripsmed. Nii lehe ala- kui ülakülg on kaetud väheste karvadega või on paljas. Lehe pikkus on 4¼9 cm ja laius 0,3¼1,2 cm. Värvuselt on nad tumerohelised, sageli punaka varjundiga. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars Vars püstine, väheharunenud või vahel lihtne, paljas või ülaosas väheste karvadega.
Maa-alune osa Juurestik vähearenenud, juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub peamiselt puude, põõsaste ja kääbuspõõsaste juurtele.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas (ka Arktikas), harvem esineb Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht Peamiselt kuivemates küllaltki valgusrikastes nõmme-, palu- ja loometsades, puisniitudel, kuid ka rabastuvates kohtades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis Taim on poolparasiit, edukaks kasvamiseks kinnitub puude, põõsaste või kääbuspõõsaste juurtele, ammutab neist toitaineid. Seemned on toiduks mõningatele lindudele, näiteks tetredele ja mõtustele. Lehti söövad mõned taimtoidulised loomad (näiteks ka mõtused). Õisi tolmeldavad putukad.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taim on pisut mürgine. Mürgistusnähtudeks on kõhulahtisus, peavalu ja peapööritus. Kariloomad küll söövad teda, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka haudunud varbavahede ravimisel.