Eestikeelne nimi (harilik) peetrileht
Ladinakeelne nimi Succisa pratensis Moench
Rahvapärased nimed peetri-piibeleht, peetruse-kõhuvalurohi, jumalajalg, südamevalurohi, lilla karunupp
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda uniohakalised, perekonda peetrileht.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (20) 30¼60 (90) cm.
Õis Mõlemasugulised sinised (harvem sinakaslillad, valkjad või roosakad) õied kaheli õiekattega. Liitlehine kroon on nelja hõlmaga. Iga õie alusel on ripsmelise servaga kandeleht. Õied on koondunud tihedateks peaaegu kerajateks nuttideks. Kõik õied õisikus enam-vähem ühesuurused. Õisikul on üldkatis, mis koosneb kahes reas asetsevatest rohtjatest karvastest ripsmelise servaga kõrglehtedest. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili Tihedalt karvased kuni 5 mm pikkused seemnised.
Leht Terveservalised, kujult munajas-elliptilised kuni süstjad, teritunud tipuga, pealt paljad, veidi läikivad, alt vahel hõredalt karvased. Enamik lehti on juurmised, suured, varrel esinevad vähesed tunduvalt väiksemad lehed. Ülemised varrelehed rootsutud, asetsevad vastakuti, alumised varrelehed ja juurmised lehed ahenevad rootsuks.
Vars Maapealne vars püstine, enamasti veidi harunenud, alusel paljas, ülemises osas lidus karvadega.
Maa-alune osa Risoom on lühike, tugev, tipul järsult ahenev, rohkete narmasjate juurtega, värvuselt mustjas.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas, Väike-Aasias, harvem esineb Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht Kasvab niiskematel pärisniitudel või sooniitudel, lodumetsades, madal- ja siirdesoos, soometsas, ka puisniitudel. Eelistab soostuvat ja turvastuvat pinnast.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Hea meetaim. Söödataimena tähtsust ei oma. Rahvameditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral.