Eestikeelne nimi lehitu pisikäpp
Ladinakeelne nimi Epipogium aphyllum (F. W. Schmidt) Sw.
Rahvapärased nimed leheta habekäpp, punase kannusega käpp (varem kasutusel olnud nimed, päris rahvapäraseid nimetusi pole teada)
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda käpalised, perekonda pisikäpp.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline klorofüllita rohttaim. Kõrgus 10...20 cm. Taim saab elada ainult sümbioosis seenega.
Õis Mõlemasugulised lühikestel raagudel rippuvad lõhnavad küllaltki suured õied. Õiekattelehed on kahvatukollased, huul kolmehõlmaline, 1 cm pikkune, suure keskmise hõlmaga. Huult katavad purpursed või violetsed näsad, huule tipp on veidi üles suunatud. Õiel on 0,5 cm pikkune kannus, mis on suhteliselt jäme, püsti suunatud. Õite kandelehed on kilejad, valkjad, suured, kuni 1 cm pikkused. Õied on koondunud enamasti 2...4-kaupa hõredasse tipmisesse õisikusse, mis on noorelt veidi longus, hiljem püstine. Õitseb juulis ja augustis, kuid sageli mitmeaastaste vaheaegadega. Putuktolmleja. Kannuses on ka nektarit.
Vili Viljaks on lühike ümar kupar, kuid vilju taimel tavaliselt ei arene.
Leht Varre alusel on 2...4 kilejat lehetuppe, normaalseid lehti taimel pole.
Vars Maapealne vars on püstine, mahlakas, veidi läbikumav, kahvatukollane. Ta on alusel küllaltki jäme, kuid järsult ahenev, ümbritsetud kilejate lehetuppedega.
Maa-alune osa Risoom on paljude lühikeste lihakate harudega, veidi koralle meenutav, väheste pikkade peenikeste võsunditega. Juuri taimel pole. Pärast õitsemist sureb suur osa risoomist kurnatuse tõttu. Risoom moodustab mükoriisa, ilma milleta taim elada ei saa.
Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomivõsunditega, väga harva ka suguliselt seemnetega. Seemnete idanemiseks peab mullas leiduma sobiv seen.
Levik ja ohtrus Levinud katkendlikult peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis ning Kaug-Idas, Jaapanis ja Himaalajas. Eestis on ta haruldane, leitud peamiselt Ida-Eestist.
Kasvukoht Kasvab varjukates ja niisketes salu- ja lodumetsades.
Koht ökosüsteemis Taimele on eluliselt vajalik sümbioos seentega. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Tolmeldavad ilmselt peamiselt kimalased.
Kaitse I kategooria kaitsealune taim. Taime ohustavad nii maaparandustööd, tallamine kui lageraied.
Kasutamine Ilus metsalill, ei oma majanduslikku väärtust.