Eestikeelne nimi põldmagun
Ladinakeelne nimi Papaver dubium L.
Rahvapärased nimed kukelõtt, põldmoon, kukeheldaroos, tulilill
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda magunalised, perekonda magun.
Eluvorm Lühiealine ühekojaline (10) 26¼60 (70) cm kõrgune harunenud või vahel harunemata rohttaim. Kogu taim sisaldab mürgist piimmahla.
Õis Õisi on taimel 2¼14. Õie läbimõõt on 4,5¼5 cm. Kroonlehed võivad olla kuni 2 cm pikad, helepunased või roosad, harvem valged. Tolmukaniidid on violetjad. Emakasuudme kiiri on 6¼9. Õieraod on lidus, õiepungad aga eemalehoiduvate karvadega. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Vili Äraspidimunajas kupar on alusel sujuvalt ahenev, suhteliselt peenike ja karvadeta. Seemned on 5¼6 mm pikad, valmivad juuli lõpust augustini.
Leht Sulgjagused süstjate lehekestega lihtlehed.
Vars Püstine, vähe harunenud vars on 20¼60 cm pikk, pikkade valkjate veidi karedate karvadega.
Maa-alune osa Väheharunev sammasjuurestik ulatub 8¼10 cm sügavusele.
Paljunemine Paljuneb seemnetega, sageli inimese kaasabil.
Levik ja ohtrus Areaali põhiosa on Vahemere ümbruses, kuid esineb ka Skandinaavias, ka Kesk-, Lääne- ja Väike-Aasias. Tulnukana kogu Euroopas. Eestis tavaline. Sagedam Lääne- ja Loode-Eestis, saartel.
Kasvukoht Kasvab umbrohuna põldudel, tulnukana jäätmaadel ja prahipaikadel. Eelistab liivakaid muldi, kasvab ka kaljudel ja hõredates metsades. Valgusnõudlik, kuivataluv.
Koht ökosüsteemis Vähetülikas umbrohi, sest esinemissagedus on harv. Levib sageli koos inimesega. Tolmeldavad putukad, sagedamini kimalased.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Umbrohuna vähetülikas. Piimmahl on mürgine. Dekoratiivne, kuid ilutaimena kasutatud harva.