Eestikeelne nimi harilik punand
Ladinakeelne nimi Fumaria officinalis L.
Rahvapärased nimed maa-aluserohi, kõõmarohi, juushein, venituse rohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda magunalised, perekonda punand.
Eluvorm Üheaastane väike ja õrn ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-30 (50) cm. Magunalistele sageli iseloomulikku piimmahla punandis ei ole.
Õis Kahesugulised kaheli õiekatega kahekülgselt sümmeetrilised õied. Pikkus 6-9 mm, värvuselt violetjasroosad, tipul tumeda laiguga. Väline kroonleht kannusega. Tupplehed munajassüstjad, umbes kolm korda kroonist lühemad. Õied on koondunud kitsaks kobaraks. Õitseb juunist augustini.
Vili Ümmargune pähklike, umbes 2 mm suurune. Avaneb ülaosas tekkiva augukesega. Pähklikeses üks seeme.
Leht Hallikasrohelised mitmekordselt jagunenud lihtlehed. Alumised on rootsuga, ülemised ilma. Suhteliselt veerohked.
Vars Vähe harunenud vaoline lihakas vars on hallikasroheline.
Maa-alune osa Nõrgalt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Kogu Euroopas laialt levinud umbrohi, ka Aafrika põhjapoolses osas. Tulnukana Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning paljudes Aasia-maades. Eestis tavaline umbrohi.
Kasvukoht Kasvab põldudel ja aedades umbrohuna, ka prahipaikadel. Viljakama mullaga parasniisketes kohtades.
Koht ökosüsteemis Inimkaaslejast umbrohi.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Sisaldab aineid, mida meditsiinis on kasutatud söögiisu tõstva vahendina. Õitest ja vartest saadud ekstrakti ning mahla on kasutatud rahvameditsiinis silmade punetuse ja silmapõletiku korral. Teed on joodud söögiisu tõstmiseks. Sageli tüütu, kuid kergesti eemaldatav umbrohi.
Sarnased taimed Punandi omapärased lehed ja õied teevad temast teiste umbrohtude seas kergesti äratuntava taime. Punandi õitele on sarnased tema lähedase sugulase, lõokannuse õied. Punandi jagunenud pehme üldilmega lehed sarnanevad natuke muskuslille või mõne putke lehtedega.