Püramiid-koerakäpp on meil nii haruldane käpaline, et tema rahvapäraseid nimesid ei ole teada. Teiseks on ta enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. Püramiid-koerakäppa leidub suhteliselt kitsal alal Saaremaa lääneosas ja Abruka saarel. Eesti mandriosas on teda avastatud Loode-Eestis Noarootsis. Eesti on üldse püramiid- koerakäpa üks põhja- ja kirdepoolsemaid kasvukohti. Teda ei kasva näiteks kuskil Skandinaavia mandriosas. Kuid samuti ei ole teda leitud ka Lätist ega Leedust. Seega peame selle harulduse leiukohti hoolikalt kaitsma, nagu kõik Eestis kasvavad käpalised, on ka tema kaitse all (II kategooria).

Kus ta siis kasvab? Püramiid-koerakäpp on eelkõige lubjalembene liik. Teised nõuded kasvukohale ei ole nii tähtsad, piisav soojusehulk ja päikesevalgus muidugi ka. Nii leiame koerakäppa lubjarikastelt niitudel ja hõredatest metsadest. Oma ilusate erksate õisikute tõttu paistab ta aga teiste taimede hulgast hästi silma.

Nagu öeldud, on mitteõitsev koerakäpp väga sarnane käoraamatutele. Tal on pikk peenike vars, millel on pikad kitsad teravatipulised lehed. Varre alusel on mõned pruunikad labata lehetuped, varre ülemises osas on väikesed vart tupena ümbritsevad kõrglehed.

Käpalised torkavad paremini silma õitsemise ajal ja just siis on neid parem eristada. Õitseval käoraamatul ja koerakäpal pole raske vahet teha. Kui käoraamatu õisik on pikk, rullitaoline või silinderjas, siis koerakäpal on lühike, koonusekujuline. Tema õisiku kohta öeldakse ka püramiidjas. Püramiid on ju kandiline, õisik aga ikka ümar! Püramiid-koerakäpa õisik oleks nagu lühikeseks kokku surutud, nii paistab see mõnevõrra tihedam kui käoraamatu õisik. Koerakäpa õites on nektarit, mis on mõeldud tolmeldavatele liblikatele.