Eestikeelne nimi püramiid-koerakäpp
Ladinakeelne nimi Anacamptis pyramidalis (L. ) Rich.
Rahvapärased nimed -
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda käpalised, perekonda koerakäpp.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (16) 20...40 (50) cm.
Õis Mõlemasugulised, suhteliselt väikesed ja lõhnavad õied. Värvuselt on need roosakas- või purpurpunased, õitsemise lõpul kahvatuvad. Õiekattelehed on umbes 5 mm pikkused ja 2,5 mm laiused. Huul kolmehõlmaline, kuni 7 mm pikkune ja 10 mm laiune. Huule pinnal on kaks serviti asetunud kühmutaolist plaati. Õiel on kuni 1,2 (1,4) cm pikkune peenike ja sirge allpoole suunatud kannus. Õied on koondunud väga tihedasse, algul koonusjasse õisikusse, mis hiljem muutub munajaks. Õisiku pikkus on (2) 2,5...6 (8) cm ja läbimõõt 2...3,5 cm. Õite alusel on kuni 1 cm pikkused teritunud tipuga roosakad kandelehed. Õitseb juulis, kuid mitte igal aastal. Putuktolmleja. Õis sisaldab nektarit.
Vili Kuni 1,3 cm pikkune ja 0,5 cm laiune ovaalne kupar. Seemned on väga väikesed, levivad tuule ja õhuvoolude abil. Idanemiseks vajavad teatud seene kaasabi.
Leht Varre alumises osas on 2...4 suuremat terveservalist teravatipulist kitsas-süstjat lehte, mis alusel ümbritsevad vart tupetaoliselt. Nende pikkus on kuni 12 cm ja laius kuni 1,1 cm. Suurtest lehtedest kõrgemal on veel väiksemad ja heledamad tupjalt vart ümbritsevad lehed. Päris ülemised lehed on kõrglehtede taolised.
Vars Vars on püstine, suhteliselt peenike ja üleni lehistunud, alusel tavaliselt 2 pruunika lehetupega.
Maa-alune osa Taimel on ümarad või veidi piklikud tömbitipulised juuremugulad.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Euroopas Eestist lõunapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kaukaasias, Süürias ja Iraanis ning Põhja-Aafrikas. Eestis haruldane, seni leitud vaid Saaremaa lääneosast ja Noarootsist. Kasvab meil oma levila põhja- ja kirdepiiril.
Kasvukoht Kasvab loo- ja rannaniitudel, puisniitudel ja hõredates salu- või loometsades. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Selleks peavad nad pigistama nektarimahuteid, misjärel nektar välja imbub. Tolmeldajateks on peamiselt liblikad, eriti verikireslased.
Kaitse II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab ärakorjamine, niitude kinnikasvamine ja ehitustegevus.
Kasutamine Ei oma praktilist väärtust.