Eestikeelne nimi rabamurakas
Ladinakeelne nimi Rubus chamaemorus L.
Rahvapärased nimed kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus (2) 5¼30 (40) cm.
Õis Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4¼6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite läbimõõt 3 cm, emasõied veidi väiksemad. Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad, pikkus 10¼12 mm, laius 9¼10 mm. Tolmukad on pikad, emasõitel arenemata tolmukottidega. Nektarinäärmed on vaid isasõites. Õitseb mais ja juunis.
Vili Lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile.
Leht Püstisel varrel on (1) 2¼3 (4) ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5¼7 madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2¼8 cm, laius 3¼5 (10) cm, leherootsu pikkus 1¼6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud.
Vars Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Alumises osas pruunid labata lehetuped, millest kõrgemal paiknevad lehed.
Maa-alune osa Risoom on pikk, peenike, harunev ja tugev.
Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas. Eestis kasvukohtades sage.
Kasvukoht Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades.
Koht ökosüsteemis Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände. Tähtsaim väljatõrjuja on tupp-villpea. Tolmleb ainult putukate abil. Seemneid levitavad linnud. Juuri ümbritseb mükoriisa, lehti lagundavad mikroseened.
Kaitse Taime ohustab rabade ja rabametsade kuivendamine. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, vitamiini C ja muudki. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks. Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu. Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet. Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.