Eestikeelne nimi	rabamurakas
Ladinakeelne nimi	Rubus chamaemorus L.
Rahvapärased nimed	kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus (2) 5-30 (40) cm.
Õis	Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4-6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite läbimõõt 3 cm, emasõied veidi väiksemad. Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad, pikkus 10-12 mm, laius 9-10 mm. Tolmukad on pikad, emasõitel arenemata tolmukottidega. Nektarinäärmed on vaid isasõites. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranžikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile.
Leht	Püstisel varrel on (1) 2-3 (4) ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5-7 madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2-8 cm, laius 3-5 (10) cm, leherootsu pikkus 1-6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud.
Vars	Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Alumises osas pruunid labata lehetuped, millest kõrgemal paiknevad lehed.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, peenike, harunev ja tugev.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas (Euroopas kuni Kesk-Euroopani). Eestis kasvukohtades sage.
Kasvukoht	Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades.
Koht ökosüsteemis	Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände. Tähtsaim väljatõrjuja on tupp-villpea. Tolmleb ainult putukate abil. Seemneid levitavad linnud. Juuri ümbritseb mükoriisa, lehti lagundavad mikroseened.
Kaitse	Taime ohustab rabade ja rabametsade kuivendamine. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, C-vitamiini ja muudki. Poolküpsena korjatud vili järelvalmib. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks. Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu. Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet. Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.
Sarnased taimed	Muraka perekonnas, Rubus, kasvab Eestis pärismaisena vähemalt kuus liiki. Kõik nad on üsna eriilmelised taimed ja päris hästi tuntud. Võib-olla ei arvakski, et rabamuraka lähedased sugulased on näiteks lillakas, vaarikas ja põldmurakas ehk põldmari. Kõigil neil on viljadeks luuviljadest koosnevad koguviljad, aga ükski neist ei meenuta välimuse poolest kuigivõrd rabamurakat. Ega rabamurakat temale iseloomulikus kasvukohas, rabas, kellegagi segi ajada ei olegi.