|
Eestikeelne nimi |
rabamurakas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Rubus chamaemorus L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad,
muuramed |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda roosõielised,
perekonda murakas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline
rohttaim. Kõrgus (2) 5-30 (40) cm. |
|
Õis |
Ühesugulised, viietised, kuid sageli
ka 4 kroonlehega
õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad
üksikult varre tipul 4-6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite
läbimõõt 3 cm, emasõied veidi väiksemad. Tupplehed
on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged
või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke
pikemad, pikkus 10-12 mm, laius 9-10 mm. Tolmukad
on pikad, emasõitel arenemata tolmukottidega. Nektarinäärmed
on vaid isasõites. Õitseb mais ja juunis. |
|
Vili |
Lihaks koguluuvili. Kerajas, algul
punane, valminult
oranžikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on
võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. |
|
Leht |
Püstisel varrel on (1) 2-3
(4) ümarneerjat voltis
lihtlehte, mis on 5-7 madala hõlmaga, täkilis-hambulise
servaga. Tumerohelised. Pikkus 2-8 cm, laius 3-5 (10) cm,
leherootsu pikkus 1-6 cm. Abilehed
on munajad, veidi rootsuga liitunud. |
|
Vars |
Maapealne vars on püstine, ogadeta,
lühikarvaline ja veidi näärmeline. Alumises osas pruunid
labata lehetuped, millest kõrgemal
paiknevad lehed. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on pikk, peenike, harunev ja
tugev. |
|
Paljunemine |
Paljuneb peamiselt vegetatiivselt
risoomi abil, vähem seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud põhjapoolsetel aladel
kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori
suunas (Euroopas kuni Kesk-Euroopani). Eestis kasvukohtades
sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab rabas (eriti servaaladel),
siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid
toitainetevaestes kohtades. |
|
Koht ökosüsteemis |
Maitsev mari mitmetele loomadele,
näiteks sookurele,
karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid
seal, kus kasvab ka mände. Tähtsaim väljatõrjuja on
tupp-villpea. Tolmleb ainult putukate abil. Seemneid levitavad
linnud. Juuri ümbritseb mükoriisa, lehti lagundavad
mikroseened. |
|
Kaitse |
Taime ohustab rabade ja rabametsade
kuivendamine. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
|
Kasutamine |
Viljad on maitsvad, sisaldavad
suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti,
C-vitamiini ja muudki. Poolküpsena korjatud vili järelvalmib.
Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide,
mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja
meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime
tarvitatakse rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju
kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi
raviks. Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on
aidanud köha vastu. Noorte murakamarjade keedis aitab
tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja
kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi
vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja
kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet.
Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed
ained pahaloomuliste kasvajate vastu. |
| Sarnased taimed |
Muraka
perekonnas, Rubus, kasvab Eestis pärismaisena
vähemalt kuus liiki. Kõik nad on üsna eriilmelised taimed ja
päris hästi tuntud. Võib-olla ei arvakski, et rabamuraka
lähedased sugulased on näiteks lillakas, vaarikas ja
põldmurakas ehk põldmari. Kõigil neil on viljadeks
luuviljadest koosnevad koguviljad, aga ükski neist ei meenuta
välimuse poolest kuigivõrd rabamurakat. Ega rabamurakat temale
iseloomulikus kasvukohas, rabas, kellegagi segi ajada ei
olegi. |