Roomav tulikas
(Ranunculus repens)
roomav tulilill, seakärsahein, varesenaadid, hanijalg

Roomava tulika tunneb ära roomamisest. Roomavad tema maapealsed varred, mis ulatuvad taimest vahel mitmekümne sentimeetri kaugusele. Sellised võsundid juurduvad kergesti sõlmekohtadest. Juurte kohale tekib uus lehekodarik ja kasvabki uus taim. Nii võib roomav tulikas vallutada suhteliselt kiiresti väga suure maa-ala. Seetõttu kujuneb ta sageli tüütuks umbrohuks põldudel.

Tüütu on ta ka seetõttu, et ta ei taha kuigi hõlpsasti maa seest välja tulla. Selles on süüdi tema maa-alune osa, risoom. Õnneks ei ole see nii pikk kui maapealne. Võiks isegi öelda, et pigem on see päris lühike, nii et roomamisest ei saa juttugi olla. Kuid kurja juur, mis teda kinni hoiab, seisneb hoopis muus: risoomi küljes on arvukalt peenikesi valgeid narmasjaid juuri. Igaüks neist hoiab mulla osakestest oma väikese jõuga kinni ja nii saab sellest kokku suur jõud. Seepärast võitegi põllul sageli roomavat tulikat kiruda: jälle jäi juurikas maa sisse. Mulda jäänud risoomist kasvab aga uuel aastal, kui mitte juba samal, uus taim, kes üritab jällegi seemneid valmis kasvatada. Seemnete valmimine käib tal imeruttu ja seepärast on see roomava tulika jaoks küllaltki tähtis levimisviis: nii saab ju hõivata palju kaugemaid alasid kui vaid enda ümber olevat mõnda ruutmeetrit.

Roomaval tulikal on veel üks küllaltki hea määramistunnus. Nimelt on harilikult tema varte alumised osad lillaks värvunud. Seda on eriti hea teha siis, kui taim kasvab tõusvate vartega ega ole seetõttu sõlmekohtadest juurdunud. Niisugusena võib roomavat tulikat kohata näiteks niisketel tiheda rohukamaraga niitudel. Seal ei ole tal võimalik nii palju roomata, sest mullani pääseb niikuinii väga harva.

Õied on tal sarnased teiste tulikate omadele, kuid lehtedes on väike erinevus. Need pole tavalised lihtlehed, vaid ilusate rootsuga varustatud lehekestega käelaba meenutavad liitlehed. Nagu ikka on varrelehed väiksema rootsuga või hoopis ilma.

Kõikidele tulikatele sarnaselt on mürgine ka roomav tulikas, ehkki vähem kui meie teised liigid. Seda peab arvestama loomi karjamaale lastes. Loomadest mõjuvad tulikad eriti veistele, hobustele ja lammastele. Neil võivad tekkida kõhuhädad, lehmadel väheneda piimaand.