Eestikeelne nimi (harilik) seebilill
Ladinakeelne nimi Saponaria officinalis L.
Rahvapärased nimed nelgid, talinelk, talituhlid, seebijuured
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda seebilill.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 40...70 (90) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp putkjas, kuni 2 cm pikkune, ebaühtlaste tipmetega. Kroonlehed valged kuni heleroosad või õrnlillad, äraspidimunajad, tipul sisselõikega. Kroonlehe pikkus 3...3,5 cm. Neelu kohal on kroonilehtedel ka 2 väikest liset, mis moodustavad lisakrooni. Õied asuvad lühikestel karvastel raagudel tihedates kännasjates õisikutes varre tipul. Õied on eriti lõhnavad õhtuti. Õitseb juunist augusti või septembrini.
Vili Piklikmunajas umbes 1,5 cm pikkune kupar. Seemned väikesed, peenelt krobelised.
Leht Süstjad 3 kaarroodse rooga, terava tipu ja kareda servaga lihtlehed, kinnituvad varrele vahelduvalt. Alumised lehed ahenevad lühikeseks rootsuks, ülemised on rootsutud. Lehe pikkus 4...9 (12) cm ja laius 1...4 cm.
Vars Maapealne vars on püstine või tõusev, lihtne või ülemises osas harunenud, sõlmekohtadel veidi jämenenud, sageli kaetud lühikeste karvadega.
Maa-alune osa Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Laieneb maa-aluste roomavate võsundite abil, moodustab nii ulatuslikke kogumikke.
Levik ja ohtrus Levinud looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaukaasias ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias, tulnukana ka Põhja-Ameerikas. Eestis on sage, kuid metsistunult, pole kodumaine liik.
Kasvukoht Kasvab eelkõige aedades ja parkides ilutaimena, kuid esineb sageli ka metsistunult kalmistutel, aedades, teeservadel.
Koht ökosüsteemis Teadaolevalt ei ole tihedamalt seotud ühegi elusolendiga.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Vähenõudlik ilutaim. Esineb ka mitmeid täidisõielisi sorte. Juuri ja risoomi on kasutatud seebi aseainena, kuid vahel ka rahvameditsiinis leotise või keedisena bronhiidi ja teiste hingamisteede haiguste ravis, omavad ka uriinieritust soodustavat toimet. Juurte maitse on algul magus, hiljem kõrvetavalt kibe. Juuri kasutatakse ka tehnikas. Siiski on juured mao limaskesti söövitava toimega ning võivad ohustada kariloomi.