Harilik silmarohi
(Euphrasia officinalis)
silmalilled, silmalehed, kärnarohi, arnekahain

Silmarohu nimeks on silmarohi loomulikult seepärast, et teda on kasutatud silmade ravitsemisel. Ta aitab kõikvõimalike silmapõletike, ka allergiliste põletike korral. Rohu valmistamiseks tuleb võtta kaks supilusikatäit ürti kolme klaasi keeva vee kohta. Segu peab seisma kaanega kaetult seni, kuni on jahtunud. Olgu meelde tuletatud, et ürt on taime maapealse osa ülemine ots koos õitega. Silmarohtu tuleb koguda taime õitsemise ajal ja ega ta muul ajal eriti välja paistagi.

Silmad pole ainsad, mis sellest taimest abi võivad saada. Silmarohutee on nii allergia-, põletikuvastase kui lihtsalt rahustava toimega. Teda soovitatakse allergilise nohu, hingamis- ja seedeteede põletike puhul, silmarohul on kõhtu kinnistav toime.

Silmarohud on poolparasiitsed taimed. Silmarohu juurestik on väga nõrgalt arenenud. Silmarohu juurtel on erilised väljakasvud, mille abil tungib ta kõrreliste ja tarnade juurtesse. Nii ei võta ta toitaineid ja vett mitte mullast vaid otse teiste taimede juurtest. Kuna silmarohud ise on loomadele madala toiteväärtusega, siis võime neid pidada karja- ja heinamaade umbrohuks. Silmarohud eelistavad vähem viljakaid muldi ega suuda kasvada tihedas rohukamaras.

Kui tahame karja- ning heinamaadel silmatohust vabaneda, siis aitab taime ärakorjamine enne õitsemist küllaltki hästi, sest silmarohi on üheaastane ja kui seemned ei valmi, ei tule uuel suvel ka uusi taimi. Kui aga silmarohtu kasvab maalapil palju, siis ei ole võimalik ega mitte ka vajalik kõiki taimi ravimiseks koguda. Kõige lihtsam tema vastu võitlemise viis on varajane heinamaa niitmine. Silmarohi hakkab õitsema muide juba juunikuus ja siis oleks ka viimane aeg niitmine käsile võtta. Üks päästeabinõu on aga veel: väetamine. Sel juhul saavad teised taimed silmarohust ise jagu ja kasvavad viimasest lihtsalt üle.

Silmarohu äratundmine pole kuigi keeruline: tal on sügavalt hambulise või peaaegu lõhestunud servaga tumerohelised munajad lehed ja pisikesed valkjad või violetsed õied, mille kroonil on selgesti näha ka kollane laiguke. Leides sellise taime võite öelda, et olete leidnud hariliku silmarohu.

Kunagi oli maailma taimede nimestikes vaid üks silmarohu liik, harilik silmarohi. Nüüd on see lahutatud enam kui neljasajaks, kuid saab käsitleda ka ühe kollektiivliigina. Eestis kasvab umbes kümme silmarohu liiki, kuid nendegi eristamine nõuab suurt kogemust. Peaaegu alati piisab, kui öelda, et tegu on hariliku silmarohuga (kollektiivliik).