Eestikeelne nimi harilik silmarohi
Ladinakeelne nimi Euphrasia officinalis L.
Rahvapärased nimed silmalilled, silmalehed, kärnarohi, arnekahain
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda silmarohi.
Eluvorm Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus (3) 5¼35 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega väikesed õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp putkjas või kellukjas, neljaks lõhestunud, kuid tipmed on paarikaupa kokku kasvanud. Kroon on valkjas või lillakas, tumedamate joonte ja kollase täpiga, kitsa putkega, kahehuuleline, neist ülemine kahe ja alumine kolme hõlmaga. Krooni pikkus kuni 1 cm. Õied asuvad üksikult kõrglehtede kaenlas ja moodustavad tipmise kobara või pea. Õitseb juunist septembrini.
Vili Piklik veidi lamendunud kupar. Seemned on rippuvad, pikanäsalised.
Leht Munajad hambulise või hõlmise servaga peaaegu sõrmroodsed rootsutud lihtlehed. Asetsevad varrel peaaegu või täiesti vastakuti. Varre tipul muutuvad kõrglehtedeks.
Vars Enam-vähem püstine, lihtne või harunenud vars.
Maa-alune osa Juurestik on nõrgalt arenenud, kinnitub haustorite abil teiste taimede juurtele.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peamiselt Euroopas, kuid harva ka Siberis. Eestis tavaline, kohati sage.
Kasvukoht Kasvab niiskematel päris- ja rannaniitudel, karjamaadel, kadastikes, metsaservadel, ka puisniitudel. Kasvab sagedamini kehval pinnasel, kus suudab konkureerida teiste taimedega, viljakamal mullal teiste taimede varjus hävib.
Koht ökosüsteemis Poolparasiidina saab normaalselt kasvada vaid teistest taimedest toitu ammutades. Peremeestaimedeks on peamiselt tarnad ja kõrrelised. Neilt saab vajalikke toiaineid. Kariloomad silmarohtu enamasti ei söö, kuid nii lehed, õied kui ka seemned on heaks toiduks tetredele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taime on juba ammu tarvitatud ravimina, liike eristamata. Silmarohu ürt on kootava, põletikuvastase ja kergelt kõhtu kinnistava toimega. Teda on kasutatud silmahaiguste vastu, hingamisteede limaskestade põletike korral, kollatõve ja mitmete seedehäirete puhul. Häid tulemusi on saadud ka allergiavastases võitluses. Söödataimena on väheväärtuslik, kariloomad teda enamasti ei söö. Poolparasiidina nõrgestab kõrge söödaväärtusega kõrrelisi, võtab neilt ära vett ja taime võib nii pidada umbrohuks. Taimest vabanemiseks ei tohi lasta seemnetel valmida (varane niitmine), kuid aitab ka väetamine ja muud võtted, mis soodustavad kõrge rohustu kujunemist, taime levikut piirab loomade pidev tallamine.