Sinikas
(Vaccinum uliginosum)
joovikud, alligad, rukkisinikas, jõhvik, soomari

Sinikas on mustika perekonna taim. Seda näitab tema ladinakeelne nimi “Vaccinum”, mis on sama kui mustikal. Seega peab sinikal ja mustikal ka palju ühist olema. Ja ongi. Kõigepealt on nad mõlemad suvehaljad kääbuspõõsad. See tähendab, et nad lasevad talveks lehed maha. Kuid mõlemal on veel selline ühine omapära, et noorte taimede lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi.

Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad.

Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et neis on midagi mürgist. See jutt ei pea paika. Sinika marjad ei ole küll nii maitsvad kui mustika omad, kuid nad on siiski väga väärtuslikud ja neid ei või mitte raisku lasta. Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt. Kuid ega päris ilma asjata ei ole selle taime nimeks ka joovikud saanud. See tuleb sellest, et rohkel söömisel võib ta tõesti mõnedel inimestel kutsuda esile joobe tunde. Harvem võib sinikas ka iiveldust põhjustada. Kuid need nähud avalduvad vaid mõnedel inimestel ja sedagi mitte alati. Midagi mürgist selles taimes pole ja kui teil ka midagi juhtub, siis karta pole vaja. Te lihtsalt saite teada, et teie olete see õnnetu, kel ei tasu enda tarbeks sinikamoosi keeta. Peale hoidiste tegemise on sinikaid kasutatud palju ka veinitööstuses.

Üks erinevus on aga mustika ja sinika vahel veel. See on peidus maa sees. Nimelt sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Seepärast ei kasva sinikas tavaliselt nii massiliselt kui kohati mustikas. Kuid see-eest on sinika levila kogu maailmas mustika omast suurem.