Eestikeelne nimi sinikas
Ladinakeelne nimi Vaccinum uliginosum L.
Rahvapärased nimed joovikud, alligad, rukkisinikas, jõhvik, soomari
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub mustikaliste sugukonda, perekonda mustikas.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas puittaim, kääbuspõõsas. Kõrgus 0,3…0,7 (1,2) m.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupp on väike, 4…5 terava tipmega. Kroon on piklik, kupjas kuni peaaegu ruljas, tagasikäändunud tipmetega, 4…6 mm pikkune. Õiekrooni värvus on valge, kollaka või roosaka varjundiga. Õied asuvad aastavanuste lühivõrsete tippudes longus raagudel 1…3-kaupa koos. Õitseb mai lõpul või juuni alguses. Õitel on ka nõrk lõhn. Putuktolmleja.
Vili Sinine valkja vahakirmega kaetud lihakas paljuseemneline mari, kujult veidi korrapäratult kerajas, enamasti pikkus laiusest suurem, söödav. Viljaliha on mahlakas, värvuselt sinakas või roosakas. Marjad valmivad juulis ja püsivad vartel suhteliselt kaua. Seemned levivad lindude abil.
Leht Ümmarguselt munajad kuni äraspidi munajad jäigad lühirootsulised lihtlehed. Lehepind on sinakasroheline, alakülg heledam ja hästi märgatavate võrkroodudega. Leheserval on violetsed näärmed. Lehe pikkus on tavaliselt 8…20 (30) mm ja laius 4…20 mm. Noorte taimede lehed võivad püsida ka üle talve.
Vars Püstine tugev ja rohkesti harunev puitunud vars. Võrsed on ümmargused juba noorelt. Juurekaelal on varre läbimõõt kuni 1,2 cm.
Maa-alune osa Esmane peajuur ja juurekael püsivad suhteliselt kaua. Juurekaelast ja mattunud võrsetel olevatest uinuvatest pungadest arenevad asendusvõrsed vananevale taimele. Maa-alustel vareosadel arenevad ka lisajuured. Horisontaalseid risoome ei esine ja seetõttu taim laieneb aeglaselt.
Paljunemine Seemnetega paljuneb lagedatel niisketel kohtadel, sageli põlendikel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt metsa-, metsatundra- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, sageli laialdasemalt kui mustikas. Kogu Eestis on sage.
Kasvukoht Kasvab rabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. On niiskuselembene, kasvab vaid happelisel pinnasel.
Koht ökosüsteemis Õisi tolmeldavad peamiselt kahe- ja kiletiivalised (s.h. sageli mesilased) ning liblikalised, tolmeldajad saavad õitest nektarit. Marjad on toiduks paljudele lindudele, kes on omakorda seemnete levitajaiks: metsised, rästad jt.
Ohustatus Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Marjad on kasutatavad nii keedistena kui mahlade, mooside ja kompottidena. Leiab tarvitamist ka veinitööstuses. Pole mürgine, kuid rohkel tarbimisel võib mõnedel inimestel põhjustada iiveldust ja joobetunde tekkimist.