Eestikeelne nimi harilik sinilatv
Ladinakeelne nimi Polemonium caeruleum L.
Rahvapärased nimed hein-sinelill, mirt, reinvarred, siniladvik, sinised pirdid
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda siniladvalised, perekonda sinilatv.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (0,2) 0,5...1 (1,2) m. Kasvab väikeste puhmikutena.
Õis Taimel on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp on kellukjas, sügavalt lõhestunud hästi märgatava keskrooga hõlmadeks. Kroon on tupest 2...2,5 korda pikem (pikkus umbes 1,5 cm), kellukjas, lõhestunud 5 äraspidimunajaks hõlmaks. Krooni värvus on tavaliselt taevassinine, harvem valkjas, tupp on valge. Tolmukapead on kollakaspruunikad. Õied on koondunud tipmisesse püramiidikujulisse pöörisjasse õisikusse, asuvad lühikestel näärmekarvastel raagudel. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Vili Paljuseemneline, kerajas, umbes tupe pikkune kupar. Seemned on piklikud ja kitsalt tiivulised, veidi kõverad ja kolmekandilised, värvuselt tumepruunid või mustad. Seemnete pikkus on umbes 3,5 mm ja laius 1 mm. Need levivad tuule abil. Seemned valmivad juuli lõpust augustini.
Leht Taimel on paaritusulgjad vahelduvalt kinnitunud liitlehed. Rootsude pikkus ja lehelaba suurus vähenevad varre tipu suunas (ülemised lehed võivad olla ka rootsutud. Lehtede pikkus on 1...12 (15) cm. Sulglehekesi on 15...27, need on ellipsikujulised, terveservalised, teritunud tipuga, kuni 4 cm pikkused. Leheroots on kileja servaga, millel on ka ripskarvad.
Vars Vars on püstine, vaoline, õõnes, alusel paljas, ülaosas aga hõredalt udejate ning näärmekarvadega kaetud. Ta on kas lihtne või ülaosas veidi harunenud.
Maa-alune osa Risoom on paks, roomav, arvukate peenikeste lisajuurtega.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Puhmik laieneb vegetatiivselt risoomi abil. Paljundatakse seemnetega või puhmiku jagamise teel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, vähemal määral ka Lääne-Siberis. Eestis leidub paiguti.
Kasvukoht Kasvab soisel pinnasel: veekogude kallastel, madalsoode servaaladel, lammi- ja sooniitudel, niisketel pärisniitudel, metsaservades, lodu- ja salumetsades. Sageli ka aedades, kus metsistub kergesti. Eelistab toitaineterikast mulda ja valgusrikast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis Moodustab koos teiste niidutaimedega tiheda kamara. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kasvatatakse aedades ilu- ja ravimtaimena. Ravimina kasutatakse risoomi koos peenikeste juurtega. Kogutakse aiapeenardelt, kuna looduslikest kasvukohtadest on raske kvaliteetset ravimit saada. Tarvitatakse vesileotisena või keedisena köha puhul kui tugevatoimelist rögalahtistit. Samuti kasutatakse mao haavandtõve ravis. Taime risoomil on tugev rahustav ning uinutav toime. Dekoratiivtaimena on eriti ilus õitsemise ajal, kuid kaunis on ka puhmiku üldkuju ja tumerohelised liitlehed. Tarvitatakse kauapüsiva lõikelillena. Hea meetaim. Mõningal määral mürgine.