Eestikeelne nimi (harilik) sinilill
Ladinakeelne nimi Hepatica nobilis Schreber
Rahvapärased nimed keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda sinilill.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10¼20 (25) cm.
Õis Mõlemasugulised lahklehise õiekattega õied, mille alusel on kolm rohelist, umbes 1 cm pikkust kõrglehte. Tupplehti on (5) 6¼7, taevassinised, harvem roosad või valged. Kroonlehed puuduvad. Tolmukad on valged, punase tolmukapeaga. Õied paiknevad vartel üksikult, läbimõõdus 2¼3 (4) cm, avatud 8¼10 päeva, sulguvad öösel ja halva ilmaga. Ühel taimel moodustub looduses 8¼12 õit. Õiepungad tekivad suvel või sügisel. Õitseb aprillis ja mais. Vahel õitsevad sügisel veel teist korda.
Vili Piklikud siidkarvased lühikese nokaga pähklikesed. Peale õitsemist painduvad õievarred maapinnale. Seemne alusel on õlirikas lise. Valmivad juunis. Levivad peamiselt sipelgate abil.
Leht Lehed talvituvad juurmise kodarikuna. Noored lehed tekivad kevadel peale õitsemist, on algul tihedalt siidkarvased, hiljem muutuvad nahkjateks ja siledateks. Pealt tumerohelised, alt punakaslillad. Kujult südaja alusega, kolmeks hõlmaks jagunenud. Asetsevad risti päikesekiirtega. Õie alusel on kolm kõrglehte.
Vars Õisi kandvad varred on peenikesed, punakaspruunid ja karvased.
Maa-alune osa Risoom on lühike, veidi viltune, tumepruun, kaetud valgete soomusjate piklik-munajate alalehtedega. Asub 2¼4 cm sügavusel. Rohkete niitjate lisajuurtega, mis ulatuvad 15¼20 (25) cm sügavusele.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil, mille külgpungadest tekkinud harudele võib kasvada maapealne osa. Paljundatakse nii vastvalminud (kaotavad kiiresti idanemisvõime) seemnetega kui taime jagamise teel.
Levik ja ohtrus Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias, Kesk-ja Lääne-Euroopas katkendlikult, teine osalevila on Ida-Aasias. Eestis sage.
Kasvukoht Kasvab leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, sageli sarapikes. Loo-, salu- ja vähem laanemetsas. Varjulembene. Eelistab kobedat huumusrikast mulda. Pinnase ülakiht peab juurte arenguks olema piisavalt niiske.
Koht ökosüsteemis Seemneid kannavad laiali peamiselt sipelgad, kes saavad söögiks seemnete küljes oleva õlirikka lisandi. Talvituvaid pungi söövad hiired, kahjustavad seened.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ravimtaim hingamisteede- ja kõhuhaiguste korral. Rahvameditsiinis kogutakse õisi ja noori, alt viltjaid lehti, karvaseid varsi. Teed tarvitatakse reuma, hambavalu ja lastel esineva nahatuberkuloosi, vähem kopsutuberkuloosi korral, sisalduvate parkainete tõttu samuti maksa- ja sapiteede haiguste puhul. Sobilik aedades ilutaimena, ka ajatamiseks. Dekoratiivsed on nii õied kui lehed. Mürgine, eelkõige risoom. Korjamisel nahale sattunud mahl võib põhjustada villide teket. Kuivamisel tekib taimes südamemürk. Mürgisuse tõttu ei soovitata ravimiseks kasutada.