Sookäpp
(Hammarbya paludosa)

Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi. Tavaliselt ei kasva ta pikemaks kui viisteist sentimeetrit. Peale tagasihoidlike mõõtmete on tal ka tagasihoidlikud värvitoonid. Isegi sookäpa õied on kollakasrohelised, ilma ühegi erksama helgita. Lausa ime, et ka sellise õie putukad üles leiavad. Ometigi kuulub harilik sookäpp putukate abil tolmlejate pikka nimekirja. Tal on isegi putukate jaoks veidi külakosti – mesimagusat nektarit.

Õisik ise pole sookäpal tegelikult mitte just kõige armetum. Õigemini on see sageli ainus, mis temast rohu- või samblamätta seest välja paistab. Tema kobarjas õisik on vahel isegi enam kui kümne sentimeetri pikkune ja koosneb kuni kolmekümnest pisikesest õiest. Arvutage ise, kui väike peab siis üksik õis olema! On arusaadav, et mõne millimeetri pikkustest õitest kasvavad väikesed viljad, milles imetillukesed seemned. Kuid ilmselt ei arva te seda, et harilik sookäpp teeb seemnete mõõtmete osas isegi rekordi. Nimelt miinimumrekordi. Harilikul sookäpal on väiksemad seemned kui ühelgi teisel Euroopa taimel. Vahel on nad vaid kümnendiku millimeetri pikkused. Sellised seemned võivad vabalt lennata nii õhus kui ujuda soojärvedes ja rabamülgastes. Nii jõuab sookäpp sobivatele elupaikadele.

Lisaks seemnelisele paljunemisele on harilikul sookäpal ka vegetatiivne paljunemine - paljunemine muude taimeosade, mitte viljades valmivate seemnete abil. Harilikul sookäpal võivad leheservadel lehe tipu juures areneda väikesed pungakesed. Neid nimetatakse sigipungadeks. Sigipungade vabanemisel võib neist soodsates tingimustes uus taim kasvada. Paljunemist sigipungade abil ei tunta ühelgi teisel Euroopas kasvaval orhideeliigil. Seega on harilik sookäpp mitmeti väga huvitav taim.

Vaatamata hariliku sookäpa mitmekesistele paljunemisvõimalustele levib see liik väga aeglaselt. Mis on põhjuseks? Väikesed seemned ja sigipungad on liiga väetid, et üksi kasvada. Nii on neil tingimata vaja abimeest - seent. Kui sobivat seent pole, siis seemned ja sigipungad hukkuvad.

Seoses kasvamisega turbasamblavaibas on harilikul sookäpal ka üks huvitav kohastumus. Tema risoomil on muguljas jätke, mille ta igal aastal uue kasvatab. Kuid uus "mugul" ei jää samasse, kus oli vana. Ta võtab oma elupaiga sisse paar sentimeetrit kõrgemal. Nii kaob oht, et samblataimed võiks sookäpa oma kasvuga lämmatada.