Eestikeelne nimi sookäpp
Ladinakeelne nimi Hammarbya paludosa (L. ) Kuntze
Rahvapärased nimed -
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda käpalised, perekonda sookäpp.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 5...15 (22) cm.
Õis Mõlemasugulised rohekaskollased lühiraolised ühe sümmeetriateljega õied. Õis on keerdunud täisringi. Õiekattelehed on kuni 3 mm pikkused. Õite alusel on süstjad kandelehed. Õied on koondunud 8...30-õielisse sirgesse püstisesse kobarõisikusse, mille pikkus on kuni 9 (11,5) cm. Õitseb juuni lõpust augusti lõpuni. Putuktolmleja. Õied sisaldavad nektarit.
Vili Ovaalne, kuni 0,5 cm pikkune kupar.
Leht Taimel on tavaliselt 3 lehte, nad on elliptilised, ümardunud tipuga, alusel ümbritsevad vart tupetaoliselt. Ülemine leht on teistes suurem, ta on 1...3 (4) cm pikkune ja kuni 1 (1,2) cm laiune.
Vars Maapealne vars on püstine, peenike ja veidi kandiline, värvuselt kollakasroheline.
Maa-alune osa Risoom on niitjas. Igal aastal areneb risoomil uus piklik mugul. Vana ja uus mugul asetsevad teineteisest eemal. Vana mugul asub sügavamal samblakihis, on hallikate lehetuppede jäänustega. Noor mugul on lehetuppedeta, areneb kõige ülemise lehe kaenlas, umbes 2 cm vanast kõrgemal.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lehe tipmisel serval tekkivate väikeste sigipungade abil. Sigipungade arenguks läheb vaja seent. Seemned levivad nii vee kui tuule abil. Taimel on Euroopa taimedest kõige väiksemad seemned - 0,12...0,28 mm pikkused.
Levik ja ohtrus Levinud peamiselt Euroopas, puududes lõuna- ja põhjapiirkondades. Vähemal määral kasvab ka Siberis, Kaug-Idas ja Jaapanis, harva Põhja-Ameerikas. Esineb Eestis harva või hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt.
Kasvukoht Kasvab nii madal- kui siirdesoos, samuti rabas, veekogude kallastel, õõtsikul, soo- ja rabametsades ning rabastuvates lodumetsades. Enamasti esineb turbasamblalaikudel. Valguselembene. Eelistab happelist keskkonda.
Koht ökosüsteemis Taim on tihedalt seotud turbasamblaga, on kohastunud koos temaga elama ja kasvatab igal aastal ka oma mugula kõrgemale. Taime elu on seotud seentega, sigipungad ja seemned vajavad arengus seente abi. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Tolmeldajateks on sääsed ja teised väikesed putukad.
Kaitse II kategooria kaitsealune taim. Ohustab soode kuivendamine ja turbavõtmine.
Kasutamine Ei oma praktilist väärtust.