Eestikeelne nimi | sookask |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Betula pubescens Ehrh. | |
Rahvapärased nimed | karune kask, sokikask, sookõiv, suukõiv | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask. | |
Eluvorm | Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 20 (30) meetrit. | |
Õis | Lahksugulised urbadeks koondunud õied on noorelt rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, kuni 8 cm pikad. Emasurvad moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist, on valminult longus, 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais, arukasest veidi hiljem. Tuultolmleja. | |
Vili | Piklik kahe tiivaga pähklike, tiib kitsam kui arukase viljal. Seemned valmivad suve lõpus, aga võivad veel kauaks puule jääda, kollakaspruunid, veidi läikivad. | |
Leht | Munajad ümardunud alusega saagja servaga rootsulised lihtlehed, vesivõsudel sageli südajad ja karvased. Leheroots on karvane. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Pikkus 4-6 cm, laius 3-4 (5) cm. Värvuselt helerohelised. | |
Vars | Koor ka vanemas eas peaaegu maapinnani valge ja kestendav, vaid tüve kõige alumises osas moodustub õhuke must korp. Noored võrsed on rohekad või punakad, tihedalt kaetud hallikate karvadega. Tüvi sirge, ülespoole suunduvate tugevate okstega. | |
Maa-alune osa | Hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik. | |
Paljunemine | Paljuneb peamiselt seemnetega. Tuullevija. Kännuvõsust uueneb hästi ka vanemas eas. | |
Levik ja ohtrus | Levib looduslikult Euroopa ja Aasia põhjaaladel, idas ulatub kuni Jakuutiani, esineb ka Gröönimaal, sisse toodult Põhja-Ameerikas. Eestis sage puu. | |
Kasvukoht | Kasvab enamasti alumises puurindes segametsades või puisniitudel, soodes, rabades. Eelistab happeseid soostuvaid muldi, kuiva ei talu. Väga külmakindel. Talub arukasest paremini varju. | |
Koht ökosüsteemis | Toiduks paljudele loomadele: kasekedrikvaksik ja kitsed söövad lehti, mitmed linnud seemneid. Puitu mädandavad mitmed parasiitseened: tuletael, tuletaelik, must pässik, luudikseened tekitavad “nõialuudasid” (tihedad oksarägastikud enamasti puu tipuosas). | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Puit on omadustelt võrdne arukase omaga, kuid jändrikuma tüve ja aeglasema kasvu tõttu on tema osatähtsus väiksem. Kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Pahad on väärtuslikud treimis- ja nikerdustöödel. Puidust toodetakse sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamisel. Mustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime. Tohust tehakse määrdeõlisid. Ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral; lehti uriinierituse soodustamiseks; tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. | |
Sarnased taimed | Arukase ja
sookase eristamine ei ole alati niisama lihtne nagu eespool
kirjeldatud. Eestis on väga levinud aru- ja sookase hübriid,
keda nimetatakse kuldkaseks. Nagu hübriididele kohane, nii on
ka kuldkask vanemliikide vahepealsete tunnustega. |