Eestikeelne nimi sookask
Ladinakeelne nimi Betula pubescens Ehrh.
Rahvapärased nimed karune kask, sokikask, sookõiv, suukõiv
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 20 (30) meetrit.
Õis Lahksugulised urbadeks koondunud õied on noorelt rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, kuni 8 cm pikad. Emasurvad moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist, on valminult longus, 2¼3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais, arukasest veidi hiljem. Tuultolmleja.
Vili Piklik kahe tiivaga pähklike, tiib kitsam kui arukase viljal. Seemned valmivad suve lõpus, aga võivad veel kauaks puule jääda, kollakaspruunid, veidi läikivad.
Leht Munajad ümardunud alusega saagja servaga rootsulised lihtlehed, vesivõsudel sageli südajad ja karvased. Leheroots on karvane. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Pikkus 4¼6 cm, laius 3¼4 (5) cm. Värvuselt helerohelised.
Vars Koor ka vanemas eas peaaegu maapinnani valge ja kestendav, vaid tüve kõige alumises osas moodustub õhuke must korp. Noored võrsed on rohekad või punakad, tihedalt kaetud hallikate karvadega. Tüvi sirge, ülespoole suunduvate tugevate okstega.
Maa-alune osa Hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb peamiselt seemnetega. Tuullevija. Kännuvõsust uueneb hästi ka vanemas eas.
Levik ja ohtrus Levib looduslikult Euroopa ja Aasia põhjaaladel, idas ulatub kuni Jakuutiani. Eestis sage puu.
Kasvukoht Kasvab enamasti alumises puurindes segametsades või puisniitudel, soodes, rabades. Eelistab happeseid soostuvaid muldi, kuiva ei talu. Väga külmakindel. Talub arukasest paremini varju.
Koht ökosüsteemis Toiduks paljudele loomadele: kasekedrikvaksik ja kitsed söövad lehti, mitmed linnud seemneid. Puitu mädandavad mitmed parasiitseened: tuletael, tuletaelik, must pässik, luudikseened tekitavad “nõialuudasid” (tihedad oksarägastikud enamasti puu tipuosas). Parandab pinnast.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Puit on omadustelt võrdne arukase omaga, kuid jändrikuma tüve ja aeglasema kasvu tõttu on tema osatähtsus väiksem. Kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Pahad on väärtuslikud treimis- ja nikerdustöödel. Puidust toodetakse sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamisel. Mustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime. Tohust tehakse määrdeõlisid. Ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral; lehti uriinierituse soodustamiseks; tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks.