Eestikeelne nimi	sookask
Ladinakeelne nimi	Betula pubescens Ehrh.
Rahvapärased nimed	karune kask, sokikask, sookõiv, suukõiv
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 20 (30) meetrit.
Õis	Lahksugulised urbadeks koondunud õied on noorelt rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, kuni 8 cm pikad. Emasurvad moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist, on valminult longus, 2¼3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais, arukasest veidi hiljem. Tuultolmleja.
Vili	Piklik kahe tiivaga pähklike, tiib kitsam kui arukase viljal. Seemned valmivad suve lõpus, aga võivad veel kauaks puule jääda, kollakaspruunid, veidi läikivad.
Leht	Munajad ümardunud alusega saagja servaga rootsulised lihtlehed, vesivõsudel sageli südajad ja karvased. Leheroots on karvane. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Pikkus 4¼6 cm, laius 3¼4 (5) cm. Värvuselt helerohelised.
Vars	Koor ka vanemas eas peaaegu maapinnani valge ja kestendav, vaid tüve kõige alumises osas moodustub õhuke must korp. Noored võrsed on rohekad või punakad, tihedalt kaetud hallikate karvadega. Tüvi sirge, ülespoole suunduvate tugevate okstega.
Maa-alune osa	Hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega. Tuullevija. Kännuvõsust uueneb hästi ka vanemas eas.
Levik ja ohtrus	Levib looduslikult Euroopa ja Aasia põhjaaladel, idas ulatub kuni Jakuutiani. Eestis sage puu.
Kasvukoht	Kasvab enamasti alumises puurindes segametsades või puisniitudel, soodes, rabades. Eelistab happeseid soostuvaid muldi, kuiva ei talu. Väga külmakindel. Talub arukasest paremini varju.
Koht ökosüsteemis	Toiduks paljudele loomadele: kasekedrikvaksik ja kitsed söövad lehti, mitmed linnud seemneid. Puitu mädandavad mitmed parasiitseened: tuletael, tuletaelik, must pässik, luudikseened tekitavad “nõialuudasid” (tihedad oksarägastikud enamasti puu tipuosas). Parandab pinnast.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on omadustelt võrdne arukase omaga, kuid jändrikuma tüve ja aeglasema kasvu tõttu on tema osatähtsus väiksem. Kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Pahad on väärtuslikud treimis- ja nikerdustöödel. Puidust toodetakse sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Oksi kasutatakse luudade ja saunavihtade valmistamisel. Mustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime. Tohust tehakse määrdeõlisid. Ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral; lehti uriinierituse soodustamiseks; tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks.