Tihtipeale ei osata sookaske arukasest eristada. Eks nad ole ju mõlemad ühtmoodi tavalised ja nende kasutamisvõimalusedki on ühesugused. Kuid neil vahe tegemine polegi igakord nii keeruline. Kõigepealt võib märgata, et ühtedel kaskedel on oksad rippuvad, teistel aga rohkem taeva poole suunatud, see teine on sookask. Siis võib kaugelt tähele panna veel puu tüve: sookasel on see peaaegu aluseni valge või siis vaid õhukese musta korbaga, arukasel aga paksu sügavate lõhedega korbaga juba üsna noores eas ja üsna kõrgele välja. Kui puule lähemale minna ja oksa lähemalt vaadelda, võib märgata, et sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud, kuid arukasel pole üldse karvu, on vaid vahatäpid. Sookase leht on ümaram, arukasel peaaegu rombjas. Ega ka nimesidki puudele päris juhuslikult panda - sookask kasvab enamasti niiskemas kui arukask. Segadust kaskede määramisse lisab see, et nad annavad ka vahepealsete tunnustega hübriidi kuldkask (Betula x aurata).

Sookask on arukasest sageli jändrikum ja veidi aeglasema kasvuga. Seepärast ei saa sookase puitu nii laialt kasutada kui arukase oma, kuigi see kõigeks niisama hästi sobib. See-eest valget tohtu, millest meeneid ja häid määrdeõlisid valmistada, on sookasel tunduvalt rohkem. Ka luuad tulevad sookase okstest paremad, sest oksad on tugevamad, jäigemad ja peavad kauem vastu. Kaselehed on toiduks kitsedele ja vaksikute röövikutele, paljud linnud maiustavad talvel pungade ja urbadega. Urbasid on kaskedel kahesuguseid: ühed on isasõitega, need ilmuvad puule sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad alles kevadel ja on isasurbadest lühemad. Kase vili on kahe kileja tiivaga pähklike.

Ka sookase pungi, lehti ja tõrva on kasutatud raviotstarbel. Neid peetakse omadustelt isegi veidi paremateks kui arukase omi. Pungad aitavad krampide ja maotegevuse häirete korral, aga parandavad ka sapi, uriini ja higi eritamist, peale selle sisaldavad need näiteks vitamiini C. Pungade kogumisest loe arukase juurest. Pungadest on kõige lihtsam teha teed: teelusikatäis pungi poole klaasi kuuma vee kohta, mis tuleb ära juua päeva jooksul.