Soo-kuuskjalg
(Pedicularis palustris)
härjahammas, konnakuusk, kratsirohi, sookõrinad

Kuuskjalg on eestlaste hulgas ammu tuntud taimenimi. Mitmel pool kutsutakse teda ka kratsi- või kärnarohuks. Viimased nimed tulevad tema raviomadustest. Soo-kuuskjalga on varem laialt kasutatud mitmesuguste haiguste vastu. Peamiselt leiti temast abi nahahädade korral. Näiteks oli kuuskjala keedis omal kohal haavade ravimisel ja raskesti paranevatest kärnadest vabanemisel. Kuid samas aitas ta sügelislestade ja täide vastu. Kirjandusest võib leida veel mõningaid tema kasutusalasid, kuid praegu soo-kuuskjalga meditsiinis enam ei kasutata.

Kõige laiemalt levinuks tuleb ikkagi pidada nimesid, milles on sees sõna “kuusk”. Peale soo-kuuskjala on levinud veel sellised nimed nagu heinamaa kuusk, jõulupuu, konnakuusk, kukekuusk, kuuselill, kuusik, tuulekuusk ja veel teisedki. Miski peab siis ilmselt selle taime juures meenutama kuuske. Kes taime näeb, see märkab ilmselt isegi. Nimelt on soo-kuuskjala üldine välisilme väga sarnane ühele sihvakale kuusele. Selline mulje jääb tänu tema sirgele varrele, millel on tugevad sirged eemalehoiduvad harud, harudel aga kuuseokste taoliselt sügavalt lõhestunud lehed. Käbisid soo-kuuskjalg siiski ei kasvata. Erinevalt kuusepuust on tal ilusad roosakad õied. Viljadeks on käbide asemel kuprad, nagu näiteks magunatel. Soo-kuuskjala kupar on väike, nagu taim isegi ja iseloomulik on talle veel veidi kõverdunud nokakest meenutav tipp. Sugugi mitte harilik ei ole ka soo-kuuskheina värvus - tavaliselt on kogu taim, nii vars kui lehed, tumepunane.

Võib välja tuua veel kolmandagi rühma rahvapäraseid nimetusi. Selle näideteks on sookõrinad, sookrõbinad, sookulinad. Need nimed on tekkinud iseloomulikust krõbinast, mis sügisepoole soo-kuuskjala kasvukohast läbi minnes kostab. Heli tekitajaks on kupra sees olevad valminud seemned. Selline hääl on soo-kuuskjalale õnneks, sest siis saavad tema seemned tuule tiibadesse ja võivad rännata uusi kasvualasid otsima.

Kasvukoha leidmine polegi soo-kuuskjalal aga alati nii lihtne. Ta on poolparasiit ja vajab korralikuks kasvamiseks teiste taimede abi. Soo-kuuskjalg kinnitub oma eriliste imijuurte abil peamiselt tarnade juurtele ja ammutab neist juba valmis toitaineid. Niiskes toiduvaeses kasvukohas võib ta nii üpris hästi ära elada, ehkki teiste arvel.