Eestikeelne nimi (harilik) tõrvalill
Ladinakeelne nimi Lychnis viscaria L.
Rahvapärased nimed tõrvanelk, tõrvakann, unilill, kurjakubjapisarad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tõrvalill.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30...60 (70) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp on putkjas, kuni 1,2 cm pikkune, võrkjas, 10 rooga. Kroonlehed punakad, roosad või lillakaspunased, harva valged, umbes 1,5 cm pikkused, äraspidimunajad, tavaliselt sisselõikega tipul. Kroonlehtede alusel on 2 liset, need moodustavad lisakrooni. Õied asuvad 5...7-kaupa osaõisikutes, mis moodustavad suurema hõreda kobara. Õite alusel on punakad kileja ripsmelise äärega kandelehed. Õitseb mai lõpust juulini.
Vili Munajas kupar. Seemned on neerjad, peenelt krobelised. Seemned valmivad juuli lõpust augustini.
Leht Süstjad pikalt aheneva tipuga lihtlehed. Juurmised lehed kodarikuna, varrelehed on vastakud, lühikeseks ripsmeliseks tupeks kokkukasvanud alusega. Varrelehtede pikkus 4...7 cm ja laius 4...6 mm. Juurmised lehed ahenevad rootsuks, varrelehed on rootsutud.
Vars Vars on püstine, paljas või hõredate karvadega kaetud, värvuselt roheline või sageli punakas. Ülemiste sõlmekohtade alusel on ta tume ja kleepuv. Tavaliselt on vars lihtne, kuid harvem võib ka ülemises osas veidi haruneda.
Maa-alune osa Risoom on mitmepealine ja sügavale tungivate lisajuurtega.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhmikute jagamise teel.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid lõunapoolsetes piirkondades, samas leidub ka Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias ning Kaukaasias. Eestis sage, kohati moodustab suuri kogumikke.
Kasvukoht Kasvab liivikutel, küngastel ja nõlvadel, sealhulgas nii päris- kui looniitudel, ka puisniitudel, samuti hõredate loo- ja palumetsade servaaladel. Harva leidub ka umbrohuna ristikupõldudel. Eelistab lubjavaest liivakat pinnast.
Koht ökosüsteemis Pole teadaolevalt tihedamalt seotud ühegi elusolendiga.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taime võib kastutada kuivade liivaste lagedate alade haljastamiseks, eriti dekoratiivne on paarinädalasel massilise õitsemise ajal juuni algul.