Eestikeelne nimi	ubaleht
Ladinakeelne nimi	Menyanthes trifoliata L.
Rahvapärased nimed	soouba, jõeuba, raakelehed, allikakapsad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda ubalehelised, perekonda ubaleht.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-30 (35) cm.
Õis	Viietised, mõlemasugulised, kaheli õiekattega, raolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on sügavalt lõhestunud kitsasteks hammasteks. Kroon on õrn, lehterjas, lihakate hõlmadega, sisemisel küljel tihedalt narmastunud, karvane, väljast roosa, seest valge. Õie läbimõõt kuni 1,5 cm. Sigimiku alusel on lihakas meenäärmete ketas. Õied asuvad lehtedeta varre tipul rohkeõielise 4-7 cm pikkuse kobarana. Õied väikeste kandelehtedega. Õitseb maist või juunist juulini. Putuktolmleja.
Vili	Ühepesaline oataoline kupar, avanenult kahe poolmega, avaneb seemnekandjate vahel. Seemneid vähe, need on suured, elliptilised, külgedelt veidi lapikud, siledad, puitunud läikivpruuni kestaga.
Leht	Kolmetised terve servaga oa lehte meenutavad karvadeta liitlehed, kasvavad välja otse risoomist. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Pikarootsulised, koos rootsuga on lehe pikkus kuni 30 cm. Lehekesed elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või veidi teritunud tipuga, pikkus 3-10 cm ja laius 1,5-4 cm. Alusel moodustavad leherootsud pika kileja tupe.
Vars	Soomusjate alalehtedega risoom, mis tuleb tipuosas maa peale ja läheb üle tõusvaks maapealseks varreks.
Maa-alune osa	Jäme (läbimõõt 1-1,5 cm) ja tugev lüliline risoom, mis on ruljas, harunenud, kaetud soomusjate alalehtedega, tipuosas läheb üle maapealseks varreks.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomiharude abil.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga: kogu põhjapoolkera metsavööndis, kuid ka Kesk-Aasia soodes, Väike-Aasias, kohati Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab madal- ja siirdesoodes või seisvas (vahel aeglaselt voolavas) vees, järvede, jõgede, kraavide kallastel, lodu- ja soometsas, märgadel lamminiitudel. Sageli esineb kinnikasvavate järvede õõtsikul ja turbal.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Lehed on väga mõrud ja ei sobi seega söödaks koduloomadele. Neid kasutatakse aga meditsiinis teena seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste, soolepõletike ning isutuse korral, rahvameditsiinis ka higistama ajava ja palavikku alandava vahendina. Kasutatakse veterinaarias veiste punakusesuse ja lammaste maksahaiguste ravimiseks. Õitsemise ajal väga dekoratiivne, seetõttu sobib niiskete seisva veega kohtade haljastamiseks.
Sarnased taimed	Peale lehe kuju ei ole ubalehel tavalise toidutaime põldoaga midagi pistmist. Ubaleht on sedavõrd omanäoline, et samas taimeperekonnas, perekonnas ubaleht, ei ole ühtegi teist liiki. Selliseid perekondi, kus on ainult üks liik, nimetatakse monotüüpseteks perekondadeks.