Eestikeelne nimi (harilik) ussilakk
Ladinakeelne nimi Paris quadrifolia L.
Rahvapärased nimed ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda liilialised, perekonda ussilakk.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18...45 cm.
Õis Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8...10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis.
Vili Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine.
Leht Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike.
Vars Vars on püstine, tipus 4 lehega. Allosas valkjas, kilejate tuppedega kaetud, keskosas pruunikaslillaks ja ülaosas rohekaspruunikas.
Maa-alune osa Risoom on pikk, peenike, harunev, soomustega kaetud. Narmasjuurestik suhteliselt nõrgalt arenenud.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavias, Väike-Aasias, ka Siberis. Eestis tavaline.
Kasvukoht Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim.
Koht ökosüsteemis Tolmeldajateks on putukad, nektarit ei ole õies palju, küll aga õietolmu.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kõik taime osad on mürgised. Toimib südamele, kesknärvisüsteemila ja seedeteede limaskestadele. Põhjustab kõhuvalu, oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte valusaid kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul võib mürgistus lõppeda surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. On kasutatud ravimtaimena kopsutuberkuloosi ja närvivalude puhul, homöopaatias peavalu, närvivalu, kõripõletiku ja bronhiidi raviks.