Eestikeelne nimi harilik vesihernes
Ladinakeelne nimi Urticularia vulgaris L.
Rahvapärased nimed lihtne vesihernes, kalahernes, vesipõis
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda vesihernelised, perekonda vesihernes.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, ujub vees, pinna lähedale tuleb vaid õitsemisajaks. Taime kõrgus 10-35 cm, kuid varre pikkus võib ulatuda üle 1 m. Taim talvitub kerajate talipungadena.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Kroon oranžikaskollane, alahuul punakate triipudega, kolme tömbi tipmega, allapoole pöördunud servadega. Ülahuul kõrvale pöördunud servadega. Krooni pikkus on 12-20 mm, kannusel 7-9 mm. Õied on koondunud 5-10-kaupa hõredasse kobarasse. Õiskiuraag on püstine, kuni 35 cm pikk, mõne väikese soomusja lehekesega. Õieraod on pärast õitsemist longus. Õitseb juunist augustini.
Vili Longus ühepesaline, kuid paljuseemneline kupar. Avaneb ebakorrapäraselt.
Leht Mitmelisulgjad niitjateks osadeks lõhestunud 1,5-5 cm pikkused lehed, asetsevad varre igal küljel. Kõikidel lehtedel esinevad munajad, külgedelt veidi lamendunud püünispõiekesed. Põiekeste pikkus 3-4 mm ja neid võib ühel lehel olla mõni kuni paarsada. Põiekestel on ainult sissepoole avanev kaaneke. Põiekeste siseseintel on näärmekarvad, mille abil seeditakse ära püünisesse sattunud loomad.
Vars Vars harunenud, pikk ja lõtv, hõljub vees.
Maa-alune osa Taim hõljub kuhugi kinnitumata vees ja maa-alune osa puudub.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Väga laia levilaga liik, esineb peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Eestis hajusalt.
Kasvukoht Kasvab seisvates või aeglaselt voolavates vetes (tiigid, kraavid, madal- ja siirdesoos, rabade turbaaukudes), enamasti vee sees, veepinna lähedale tuleb vaid õitsemise ajaks.
Koht ökosüsteemis Loomtoidulise taimena püüab oma lehtedel olevate põiekeste abil väikesi veeloomi. Nende seedimine vältab umbes 15 min. Põiekestes elavad bakterid ilmselt soodustavad loomsete ainete lagundamist.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taim ei ole laiemat kasutamist leidnud.
Sarnased taimed Vesiherneid kasvab Eestis neli liiki, kellest tavalisemad on harilik ja vahelmine vesihernes. Nende eristamine on lihtne: harilikul vesihernel on püünispõied kõikidel lehtedel, vahelmisel vesihernel on eraldi varreharud lehtede ja püünispõite jaoks. Kaks teist vesiherne liiki on eelmistega, üks ühe teine teisega, segadusttekitavalt sarnased, aga õnneks on nad üsna haruldased. Vesiherneste lähimad sugulased on võipätakad, kes on maismaataimed ja püüavad putukaid kleepuvate lehtedega. Segamini vesiherned ja võipätakad minna ei tohiks, aga kui ainult õisi vaadata? Õied on neil sarnased küll. Nii vesiherned kui võipätakad kuuluvad vesiherneliste sugukonda.