Eestikeelne nimi	kollane vesikupp
Ladinakeelne nimi	Nuphar lutea (L. ) Sm.
Rahvapärased nimed	jõekupp, jõenupp, jõepudel, jõeroos, kollane veeroos, lõmmeleht
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda vesiroosilised, perekonda vesikupp.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus 0,5...2,6 m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega, lõhnavad, nektarit sisaldavad õied, läbimõõt 4...5 cm. Tupp kellukjalt kokkukäändunud lehtedega. Tupplehed on suured, läikivalt erekollased, vaid alusel välisküljelt rohekad, 2...3 cm pikkused. Kroonlehed tupplehtedest 3 korda lühemad. Emakasuudme ketas on keskelt nõgus, veidi lainja või terve servaga ja 10...20 kiirega. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Vili on rohkete pesadega paljuseemneline kupar, mis on vaid alusel kaetud õiekattelehtede armidega.
Leht	Lehed suured, ovaalsed, sügavalt lõhestunud südaja alusega. Leherood on suhteliselt kitsad, kuid hästi silmatorkavad, lähevad sirgelt peaaegu lehe servani välja, ei kaardu üksteise poole. Leht pealt kollakasroheline, alt veidi heledam, mitte kunagi lillakas. Lehe laius on 8...22 cm. Lehed ujuvad pika rootsu otsas veepinnal. Leheroots on ülaosas kolmekandiline või lapik, kandid on ümarad. Harva esinevad ka veesisesed lehed, need on ujulehtedest õhemad, kortsulised, heledamad, lühikeste rootsudega.
Vars	Vars on veesisene, rohkete õhuruumidega, mis aitavad tal püsti seista.
Maa-alune osa	Veekogu põhjamudas on taimel lihakas, jäme ja tugev risoom, millele kinnituvad arvukad lisajuured. Risoomi pind on tihedalt kaetud äralangenud lehtede armidega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Lääne- ja Ida-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab järvedes ja tiikides, aeglase vooluga ojades ja jõgedes.
Koht ökosüsteemis	Mitmed pisikesed veeloomad elavad taime vartele kinnitulnult. Osa veelooomi sööb ka vesikupu varsi ja lehti. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Lehed ja veepinnale ujunud risoomid on toiduks paljudele loomadele, nagu põder, metssiga, vesirott, kobras, nutria, saarmas ja isegi karu. Seemned on tärkliserikkad ja toiduks veelindudele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Risoomist valmistatakse ravimeid. Taimes sisalduvatel ainetel on tugev baktereid hävitav toime. Kasutatakse ka rasestumisvastase vahendina. Rahvameditsiinis on kasutatud valuvaigistina ja põletiku vähendajana seedeteede haiguste korral, ka nahahaiguste raviks ja palaviku alandamiseks ning menstruatsioonitsükli häirete korral. Taim on mürgine ja raskemal juhul võib põhjustada hingamisseiskust ning surma. Risoom on tärkliserikas ja kuivatamisel kaotab oma mürgisuse. Seetõttu võib kuivatatud risoomi toiduks kasutada:  jahuna või soolases vees keedetuna.