Kollane vesikupp
(Nuphar lutea)
jõekupp, jõenupp, jõepudel, jõeroos, kollane veeroos, lõmmeleht

Kollane vesikupp kasvab sageli koos vesiroosidega. Lehed paistavad neil esmapilgul olevat väga sarnased, vesikupu õied on aga kollased ja väiksemad kui vesiroosi valged õied. Siiski on ta ilus veetaim ja sobib samuti nagu vesirooski tiikidesse ilutaimeks. Teda saab paljundada risoomitükkidega. Need tuleb järve põhjast kätte saada ja uues veekogus põhja kinnitada. Kollase vesikupu lehed on sageli isegi ilusamad kui vesiroosi omad. Nimelt ei kahjusta neid nii paljud putukad kui vesiroosi lehti.

Kui vesiroos ja vesikupp õitsevad, siis pole neil kahel raske vahet teha. Et aga vesiroosil ja vesikupul enne õitsemist vahet teha, peab neile lähedale minema ja oma sõrmega katsuma. Nimelt on neil kaks head tunnust, mille järgi saab neid eksimatult eristada. Esiteks võib katsuda leherootsu ujuva lehelaba alusel. Vesiroosil on see täiesti ümmargune, vesikupul aga veidi nurgeline. Teiseks tuleb suur leht tagurpidi pöörata ja vaadata selgelt väljajoonistunud leheroodusid. Vesikupul on need üksteisele küllaltki lähedal, kuid ei puutu kunagi kokku ja jooksevad sirgelt leheservani välja. Vesiroos leherood seevastu on küll üksteisest kaugemal, kuid harunevad rohkesti ja enne leheserva kaarduvad lehe aluse suunas ja saavad peaaegu teiste roodudega kokku. Lahe alaküljel võib mõnikord vaadata veel kolmandatki eristamistunnust. Valge vesiroosi lehe alumine pind on valkjasroheline või lillakas, vesikupu oma aga kollakasroheline.

Kui vesiroos ja vesikupp on ära õitsenud, siis vesikupu viljal on täkikesed vaid alumises osas, vesiroosil igal pool. Vesikupu viljades on arvukalt õhuruumidega täidetud seemneid. Need õhuruumid suurendavad seemnete ujuvust ja nii saavad need vee abil levida uutesse elupaikadesse. Kuid suurem osa seemnetest ei jõuagi oma eesmärgini. Ligi pool seemnetest on väärtuslik toitaine – tärklis. Nii satuvadki seemned arvukatele veelindudele toiduks.

Toiduks kõlbavad ka vesikupu jämedad lihakad risoomid. Neid söövad nii vees elavad vesirotid, koprad, saarmad ja nutriad, kui maismaal elavad metssead, põdrad ja isegi karud. Maismaaloomad söövad peamiselt veekogu kaldale uhutud risoome. Inimesele on vesikupp värskelt mürgine, kuid kuivatatult või soolvees keedetult võib teda edukalt tarbida nagu maitsvat köögivilja.