Eestikeelne nimi viirpuu
Ladinakeelne nimi Crataegus L.
Rahvapärased nimed türnpuu, jahumarjapuu, kihvtimarjad, luupuu, lõmmupuu
Süstemaatiline kuuluvus Perekond viirpuu kuulub sugukonda roosõielised.
Eluvorm Madalad puud või kõrged põõsad, heitlehised, ühekojalised. Kõrgus 5...12 (15) m.
Õis Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel, kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 1¼5 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad.
Vili Kerajas, ellipsikujuline, silinderjas või äraspidimunajas õunvili. Viljaliha on õhuke ja puine või küllaltki paks ja jahune, läägemagus kuni mõrkjas, osadel liikidel viljad lihakad, hapukad ja maitsvad. Seemnekest kõva, paks. Värvuselt vili kollane, punane või must. Levivad loomade abil.
Leht Enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Vars Oksad tavaliselt asteldega, mis on tekkinud varrest. Värvuselt hallika- kuni helepruunid, sageli läikivad.
Maa-alune osa Hästi arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb peamiselt seemnetega. Ka vegetatiivselt kännuvõsust, osa liike juurevõsust.
Levik ja ohtrus Levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Väga liigirohke perekond enam kui 1000 liigiga, enamik neist Põhja-Ameerika idaosas. Eesti kodumaiseid liike umbes 10, neist sagedam harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi.
Kasvukoht Valgusküllastes kasvukohtades: puisniitudel, pärisniitudel, salumetsades. Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud.
Koht ökosüsteemis Putukad tolmeldavad ja saavad nektarit. Linnud levitavad seemneid, süües vilju. Viljapuuaedade läheduses ei soovitata kasvatada, sest neil on viimastega ühised kahjurid.
Kaitse Ükski liik ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Paljusid liike kasutatakse haljastuses kaunite õite, rikkaliku õitsemise, ilusate viljade ja lehtede tõttu. Asteldega liigid on head läbipääsmatu heki rajamiseks, taluvad hästi kärpimist. Mõnda liiki kasutatakse pirni- või õunapuu pookealusena. Paljude liikide viljad on söödavad. Osade liikide õitest ja viljadest valmistatakse ravimeid südame- ja veresoonte haiguste raviks ning unetuse vastu, aitavad ka hüpertooniatõve puhul. Puit on tihe ja kõva, raske, kollakas või punakas, sobib nikerdusteks, treimistöödeks, masinaosadeks jne. Head meetaimed. Noori lehti on kasutatud tee aseainena. Lehti, koort ning juuri võib kasutada riide kollaseks värvimisel.