|
Eestikeelne nimi |
verev iminõges |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Lamium purpureum L. |
|
Rahvapärased nimed |
punane imenõges, punane emanõges, kanepilill, kõrvik |
|
Süstemaatiline kuuluvus |
Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda iminõges. |
|
Eluvorm |
Ühe- või kaheaastane, ühekojaline, ebameeldiva lõhnaga rohttaim. Kõrgus (5) 10...30 (40) cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp putkjas, ligi 1 cm pikkune, naaskeljate tipmetega, lillakas. Kroon helepurpurpunane, vahel roosa, 1,2...1,7 cm pikk, välisküljel karvane. Krooni putk on peenike, sirge, siseküljel karvaringiga. Õied asuvad männastena varre ülemiste lehtede kaenlas. Õite kandelehed on ripsmelise servaga. Õitseb aprillist oktoobrini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Äraspidimunajad, peaaegu kolmekandilised, hallikad pähklikesed, mille pinnal on väikesed valged väljakasvud. Pähklikeste pikkus 2...2,5 mm ja laius 1...1,3 mm. |
|
Leht |
Lehed on munajad, rootsulised, peaaegu sõrmroodsed, täkilise või kahelitäkilise servaga kortsulised pehmed lihtlehed. Alumised lehed on ülemistest laiemad ja pikema rootsuga. Lehtede pikkus ja laius enam-vähem võrdsed, (0,5) 1...3 (4) cm. |
|
Vars |
Taimel on sageli mitu vart, need on püstised või tõusvad, alusel harunenud, sageli pruunikad, enamasti paljad. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik on suhteliselt hästi arenenud. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati Lääne- ja Ida-Siberis, kuid ka Ida- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab peamiselt umbrohuna aedades ja põldudel, ka elamute ümbruses, jäätmaadel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
|
Kasutamine |
Hea meetaim. Rahvameditsiinis on kasutatud ravimtaimena. |