Verev kontpuu
(Swida sanguinea)
kukerkuusk, kukerpuu, kukepuu, luupuu

Kontpuu on huvitav taimenimi. Oletusi võib nime päritolu kohta olla mitmeid, kuid kõige õigem on ilmselt see, et tema puit on kõva nagu kont. Tõepoolest kontpuu puit on juba ammust ajast tuntud kui Euroopa üks kõvemaid. Sellest saab valmistada väikeseid, kuid tugevaid esemeid. Väikeseid seepärast, et kontpuu on tegelikult hoopis põõsas ja tema oksad ei kasva kuigi jämedaks. Küll sobivad need aga näiteks sõjanoolte või masinate osade tegemiseks. Legendi järgi relvastas isegi Vana-Kreeka eeposte kirjutaja Homeros oma Odysseuse kontpuust nooltega. Rooma linna müütilisel asutajal Romulusel oli olnud kontpuust oda. Kontpuud on kasutatud ka muusikariistade valmistamiseks. Kasutada saab ka marju, mis tegelikult on luuviljad. Söömiseks need ei kõlba, küll aga huvitava rohelise õli valmistamiseks. See õli on väga väärtuslik tehnikameeste töökojas. See õli ei kuiva ära. Marjad on sinakasmustad, tavalise herne suurused.

Eelkõige tuleb verevat kontpuud vaadelda siiski ilutaimena. Ilu teenistuses on ka tema nime teine pool: verev. Nimelt on vereva kontpuu oksad kogu aeg punakad või punakaspruunid. Nii kaunistavad need parke ka külmal talvel, ehkki kontpuud pole igihaljad. Põhiliselt parkide ja aedade puuna ta meil Eestis levinud ongi. Looduses kasvab ta meil oma levikuala piiril ja seetõttu vaid Eesti lääne- ja edelaosas. Lisaks pidevalt ilusatele okstele muutub sügisel üleni veripunaseks ka kogu tema lehestik. Kevadel on aga põõsas ehitud suurte valgete õisikutega. Seega on kontpuu üks igati tänuväärne ilutaim. Igaüks, kes soovib, võib ta kergesti ka endale saada. Kõige lihtsam on võtta üks pistoks, panna see niiskesse mulda ja varjata liigse päikese eest. Varsti ongi olemas suur põõsas. Kuid arvestama peab, et kontpuu metsistub kergesti, siis küll juba seemnetest. Kontpuu on hea ilutaim veel ka seepärast, et ta laseb end igatpidi vormida. Selleks võib julgelt käärid pihku võtta ja lõikuda põõsas oma äranägemise järgi. Samuti ei vaja ta erilist viljakat pinnast ja sobib nii kõikidesse koduaedadesse.

Kes aga looduses ringi jalutab ja kahtleb, kas näeb kontpuud, see uurigu tema põhitunnuseid. Nende teadmine on oluline ka seetõttu, et kontpuu võib kerge mürgistuse esile kutsuda. Aastaringselt on osa oksi punased, noored on sageli rohekad, vanad aga hoopis hallid. Neil okstel on suvel vastamisi kinnitunud lehed, talvel pungad. Lehed aga on tumerohelised ning rood kaarduvad tipu suunas. Pungadel kattesoomused puuduvad, nii et need on täiesti paljad.