Eestikeelne nimi (harilik) vereurmarohi
Ladinakeelne nimi Chelidonium majus L.
Rahvapärased nimed punaserohi, punasetõverohi, vererohi, õuetõberohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda magunalised, perekonda vereurmarohi.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30...50 (100) cm. Taime vigastamisel eritub oranzkollast mürgist piimmahla.
Õis Õis kahesuguline, õiekate kaheli, lahklehine. Tupplehti 2, kroonlehti 4. Kroonlehed erekollased, äraspidi munajad, 0,8...1,2 (1,5) cm pikad. Tolmukad ja emakas kroonlehtedest lühemad. Õieraod väga erineva pikkusega, 1...5 cm. Asuvad hõredas sarikõisikus. Õitseb maist septembrini. Putuktolmlejad.
Vili Kõdrataoline peenike kupar, pikkus 1,5...5 cm, laius 2...3 mm. Avaneb kahe prao moodustumisel. Seemned mustad, heleda lisemega. Valmivad alates juunist.
Leht Sulgjagused lihtlehed, alumised lühirootsulised, ülemised rootsutud. Värvuselt pealt rohelised, alt sinakas- või hallikasrohelised. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars Vars on püstine ja harunenud.
Maa-alune osa Esineb lühike tugev ja harunev maa-alune talvituv risoom.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Laialt levinud peaaegu kogu Euraasias, keskosas katkendlikult, ka Põhja-Aafrikas. Ameerikas vaid tulnukana. Kogu Eestis tavaline, enamasti inimasustuse lähedal, kuid on siiski pärismaine liik.
Kasvukoht Kasvab aedades, parkides, asulate ümbruses, varemetes, jäätmaadel, prahipaikades, ka hõredates parasniisketes metsades, salu-, lodu- ja lammimetsas. Tavaliselt maapinnal rohurindes, kuid harva ka epifüütselt suurte puude harude vahel.
Koht ökosüsteemis Küllaltki mürgise taimena ei ole tihedamalt seotud ühegi elusolendiga. Tolmeldavad putukad, sageli kimalased.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kollakas, ebameeldivalt lõhnav piimmahl on mürgine. Suhu sattudes tekitab ägeda kõrvetuse suus ja kurgus, samuti ville. Seedekulglasse sattunult võib põhjustada raskeid mürgistusi. Õigeaegse esmaabi korral järgneb siiski paranemine. Võib põhjustada valusid maos ja maksas, iiveldust ja krampe. Mürgine on ta ka kõigile koduloomadele peale kitsede ja sigade. Piimmahla kasutatakse rahvameditsiinis nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja mitmete teiste nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Samuti tuntud veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast.