Ümaralehine
huulhein
(Drosera
rotundifolia)
huulerohi, mokahein, kõrvalusikas, putukasööja, ohatserohu, silmarohi
Ümaralehine huulhein on huulheinadest kõige tavalisem. Teistest liikidest erineb ta ümara kujuga lehtede poolest. See on juba nimest järeldatav. Kuid ümaralehine huulhein on ka meie huulheintest kõige tugevama ravitoimega. Raviomadustega on eelkõige lima, mis on paksu kihina kõikidel tema lehtedel. Samu toimeaineid sisaldab teatavas koguses ka huulheina mahl. Nii kogutaksegi ravimiks kogu huulheina taime.
Kõige enam on teda kasutatud välispidiselt igasuguste nahahädade vastu. Nii on karjused juba ammusest ajast pannud lehti külmast pragunenud huultele. Samuti aitas ta ohatiste, soolatüügaste, konnasilmade ja veel paljude teiste nahahädade vastu. Noored neiud on huulheina abil püüdnud soovimatutest tedretähnidest vabaneda. Huulheina ekstrakti on kasutatud seespidiselt mitmesuguste hingamisteede haiguste raviks. Eriti tüüpiline on ta läkaköha ravimina. Selliste haiguste puhul aitas ta tänu tugevale baktereid hävitavale toimele. Peale selle on huulheinal ka uriinieritust soodustav ning palavikku alandav toime.
Nagu arvata võib, siis ei ole huulheina lehtede iseloomulik lima esmajärjekorras karjapoiste lõhkiste huulte jaoks. Lima eritavate näärmekarvade abil püüab huulhein putukaid, mis tähendab, et huulheinad kuuluvad nende väheste taimede hulka, kes on loomtoidulised.
Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik lehe pinnale satub, annavad lühikesed karvad märku lehe serva pikematele karvadele, et need end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht jääb uut toitu ootama.