Eestikeelne nimi ümaralehine uibuleht
Ladinakeelne nimi Pyrola rotundifolia L.
Rahvapärased nimed talihaljakad, luuvalurohi, lambakõrv, kopikalehed, varsakabi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda uibuleht.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline igihaljas rohttaim. Kõrgus 10...32 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupplehed laiusest mitu korda pikemad, tipul tagasikäändunud. Kroonlehed valged, roosakad või lillakad, vahel roheka varjundiga, munajad, paksud ja nõgusad. Kroon on laialt avatud, läbimõõt on kuni 23 mm. Tolmukad on suunatud ülespoole ja hästi silmatorkav pikk emakakael allapoole. Sigimiku tipul on rõngasjas paksend. Õied koondunud (6-) 8...15-kaupa hõredasse kobarasse. Õieraod on õisikuvarvast eemalduvad või sagedamini allakaarduvad, kuni 1 cm pikkused. Õitseb juuni lõpust augustini.
Vili Laikerajas kupar, mille pikkus on 3,5...5,2 ja laius 5,5...9 mm. Viljad valmivad augusti lõpul ja siis paiskuvad seemned kuiva ilmaga varre nõtkumisel laiali.
Leht Veidi nahkjad läikiva pinnaga pikarootsulised lihtlehed asetsevad juurmise kodarikuna. Lehelaba on ümmargune kuni elliptiline, lühidalt teritunud tipu ja järsult aheneva veidi südaja alusega. Leheserv ebaselgelt täkiline. Lehe pikkus ja laius enam-vähem võrdne, 1,5...4 cm. Õisikuvarval on ka soomusetaolised kõrglehed. Lehtede eluiga võib mõningatel andmetel olla kuni 4 a.
Vars Taimel on pikk kandiline püstine õisikuvarb, millel on 1...2 (3) munajat pruunikat ja soomusjat kuni 1 cm pikkust kõrglehte.
Maa-alune osa Risoom moodustab rohkesti roomavaid võsundeid. Võsundite sõlmekohtadest kasvavad välja juurmised lehed ja õisikuvarb. Juured on taandarenenud, sest neil esineb efektiivselt töötav mükoriisa.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate võsundite juurdumise teel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika metsavööndis. Eestis on sage metsataim.
Kasvukoht Kasvab väga erinevates metsatüüpides ja põõsastikes, eelistab variserikast pinnast. Säilib mõnda aega ka peale metsa kadumist raiesmikel. Peamiselt kasvab siirdesoodes mätastel, kuivendatud siirdesoometsades, lodu-, lammi-, palu- ja laanemetsades, kuid ka loodusilmelistes parkides ja puisniitudel. Sageli kasvab seisva põhjaveega kohtadel. Talub nii valgust kui tugevat varju, kuid ereda päikese käes taim ei vilju.
Koht ökosüsteemis Taim asustab sageli metsakõdurikkaid alasid. Juurtel on mükoriisa. Eelistab kaasikuid koos lepaga, kus rohurindes esinevad käopõll ja kahelehine käokeel.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taimel on meeldiv lõhn ja omapärased ilusad õisikud, mistõttu teda kasutatakse lõikelillena. Rahvameditsiinis on kasutatud uriinieritust soodustava vahendina. Igihalja ja kaunite õitega taimena sobib väga hästi kasutamiseks iluaianduses, kasutamist piirab mükoriisa olemasolu. Lehed sisaldavad rikkalikult parkaineid, neid on kasutatud tee lisandina.