Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus teised puud kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Piiravaks teguriks tema kasvule võib saada valguse vähesus. Seetõttu ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik ulatub sügavale maa sisse ja laiuti tüvest kaugele.

Kuna kuivades männimetsades kasvavad väga vähesed rohttaimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduks. Nii võime männiokastel kohata rohelisi putukavastseid ja koore alt leida üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju kasu: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad.

Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabades kasvavad männid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ravimtaim. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik. Tasub teada, et merevaik, millest tehakse ehteid, on eelkõige männipuudest pärit: merevaik on ammu elanud puude kivistunud vaik.

Männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Maailma ning Eesti kõrgeim mänd kasvab Põlvamaal Ootsipalus, selle kõrgus on 46,6 m, sealsamas kasvab ka Eesti kõrgeim puu (48,6 m kuusk).