Eestikeelne nimi harilik laanik
Ladinakeelne nimi Hylocomium splendens (Hedw.) B., S. & G.
Rahvapärased nimed -
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda laanik.
Eluvorm Igihaljas püsik, kelle kõrgus oleneb lagunemise kiirusest kasvukohas. Võib olla kuni 20 cm kõrge ja kuni kümme okstest moodustunud "korrusega". Nähtava osa vanus on sel juhul 10 aastat, kuid kõik sellest ei osale enam taime elutegevusprotsessides. Värvus oliivroheline, sageli kahvatu või kollaka jumega.
Leht Lehed on väikesed, kuni 3 mm pikad ja 1,5 mm laiad. Laimunajad, oliiv- või tumerohelised, kuid kuivalt tihti läikega ja veidi pruunika jumega.
Vars Vars on korrapäratult sulgjalt harunev: osa oksi pikemad, osa lühemad. Tõusvad, väga koheva polstrina. Igal aastal tekib taime tipus võsudest uus "korrus", nii saab "korruste" järgi määrata sambla vanust. "Korruseid" võib olla kuni kümme.
Paljunemine Paljuneb nii suguliselt kui vegetatiivselt. Eoskuprad paiknevad punasel harjasel külgmiselt, on munajad ja lühikese nokaga varustatud kaanega.
Levik ja ohtrus Levinud kõikidel mandritel. Sage liik kõikjal Eestis.
Kasvukoht Kasvab palu- ja laanemetsades huumuserikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. Talub hästi varju.
Koht ökosüsteemis Kasvab sageli koos palusambla ja mustikaga. Nendega koos moodustab tüüpilise palumetsa alustaimestik, mis on elupaigaks paljudele selgrootutele, aga ka roomajatele ja hiirtele. Mitmed linnud kasutavad seda sammalt pesaehitus- või vooderdusmaterjalina.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ei oma praktilist väärtust.