Eestikeelne nimi raba-karusammal
Ladinakeelne nimi Polytrichum strictum Brid.
Rahvapärased nimed -
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal.
Eluvorm Kahekojaline, 10¼30 cm pikkune, sinakasrohelisi mättaid moodustav sammal. Kasvab sageli segus teiste rabataimedega. Igihaljas püsik.
Leht Lehed kitsad 5¼7 mm pikkused, ühtlaselt teravaks tipuks ahenevad. Nad on jäigad, asetsevad varrel püstiselt, kuivanult on surutud vastu vart. Värvuselt tume- kuni pruunikasrohelised, kollase tupega. Leherood on pikk ja tugev, ulatub üle lehelaba lühikese pruuni terava ohtena. Leheserv on enamasti terve, vaid tipuosas hambuline.
Vars Varred on küllaltki tugevad, harunemata, püstised, kõrgele üles välja kaetud kollakasvalgete viltjate risoididega.
Paljunemine Paljuneb eostega. Eosed idanevad ja soodsates tingimustes tekib eelniit. Eelniidist arenevad isas- ja emastaimed, kes toodavad sugurakke. Viljastavad munarakust areneb harjas eoskupraga ja eluring algab uuesti. Eoskupar on peaaegu kuubikujuline, kuni 3 mm pikkune, värvuselt kollakaspunane. Eoskuprad asetsevad varrel üksikult, tipmiselt 3¼8 cm pikkusel punakal harjasel. Eosed valmivad suvel.
Levik ja ohtrus Väga laia levilaga liik: esineb peaaegu kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas, sagedamini arktilistel aladel, kuid ka Aasia põhja- ja keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Antarktikas. Eestis sage.
Kasvukoht Niiskuselembene liik, kuid kasvab siiski niiskete paikade kuivemates kohtades (näiteks rabas mätaste harjadel). Eelkõige esineb turbapinnasel: rabas ja siirdesoos. Eelistab happelist pinnast.
Koht ökosüsteemis Mitmetele putukatele talvitumis- ja elukohaks. Kasvab sageli mätastel koos turbasambla ja jõhvikaga.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ei oma praktilist väärtust.