Harilik tüviksammal
(Climacium dendroides)

Tüviksammal on omapärane ja ilus sammal. Loomulikult ei ole ta vaid meie maale iseloomulik. Teda kasvab rohkesti mujalgi Euroopas, kuid ka Aasias ja Põhja-Ameerikas. Mis temas siis nii iseäralikku on? Eks ikka see, et ta kasvab nagu üks ilus tugev puu. Tal on olemas tumepruunide soomusjate lehtedega kaetud sirge tugev “tüvi”, mille tipul on palju roheliste lehtedega kaetud oksi. Mõnikord võrreldakse tüviksammalt ka imepisikese palmipuuga. Ilu lisab ka oksalehtede läikivalt kollakasroheline värvus. Sellise puukese pikkus võib olla kuni viisteist sentimeetrit, kuid enamasti on ta hoopis väiksem. Nii on tüviksamblad vahel nii lühikese varrega, et oksad hakkavad päris maapinnalt ja polegi aru saada, et tegu on puukujulise samblaga. Nii tuleb tüviksambla äratundmiseks sageli siiski taim samblavaibast välja tõmmata. Viimane on eriti vajalik juhul, kui tüviksamblast on moodustunud pehme ja kohev vaipkate, millest pealt vaadates paistavad ainult haraliasetsevad oksad.

Samblaid, millega tüviksammal segi võiks minna, Eestis ei kasva. On küll samuti puukujuliselt kasvav roossammal, kuid esiteks on viimane tumeroheline. Teiseks pole tal oksi, varre tipul on vaid laiade lehtede rosett. Ja kolmandaks on ta tavaliselt tüviksamblast vähemalt kaks korda väiksema kasvuga. Kui aga tüviksambla lehtedest rääkida, siis on need imepisikesed – vaid napilt paari millimeetri pikkused ja umbes kolmveerand millimeetri laiused. See-eest võivad nad olla väga ilusasti paigutatud. Näiteks kuivadel tüviksammaldel on okste lehed täiesti korrapärastes ridades katusekividetaoliselt asetunud. Sellise oksa ilu tuleb ilmsiks alles luubiga vaatamisel, seega ei tohi metsa minnes luupi koju unustada.

Huvitavat on aga tüviksambla juures veelgi. Nimelt on tal maa all peidus tugev vars, millest need maapealsed püstised varred välja kasvavad. Maapealsed varredki on üpris jäigad, peaaegu puitunud. Seega nähes metsa all väikest rühma tüviksamblaid, võib kahtlustada, et tegu on vaid ühe-kahe taimega.